Kohal volikogu liikmed - IRL- Jüri Kommussaar, Vello Niinsalu, Maiu Mäe, Jaak Madisson, Anita Homin, Marika Tamtik, Vello Kleitsmann; Valimisliit Ühtlane Areng- Ester Valdvee, Tanel Liiva, Janno Rodendau. Teele Roosimägi (asendab Hirvo Rannu).
Kantakse ette päevakord ja see jääb samaks.
Albu Vallavolikogu istungi päevakord:
1. Euroopa Parlamendi valimiste korraldamiseks jaoskonnakomisjonide moodustamine
2. Albu valla eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord vastuvõtmine.
3. Ahula Lasteaed-algkooli arengukava kinnitamine.
4. Vallavalitsuse liikme vabastamine ja uue liikme kinnitamine
5. Sotsiaalkomisjoni koosseisu muutmine
6. Huvikooli õppetasu hüvitamise kord.
7. Maa munitsipaalomandisse taotlemine
Ahti R: toimuvad 25. mail. Toimuvad jaoskondades nagu alati. Ootasin ettepanekuid komisjonide koosseisude kohta. Ahulas on komisjon sama, mis eelmistel valimistel. Albus – Ingrid Sommer ja Marge Mikson on varasemalt valimistega kokku puudunud. Uued on Anu Tommula ja Birgit Itse, kes ise avaldasid soovi.
Ester V:Kas Birgit on meie valda sisse kirjutatud?
Ahti R: Ei ole aga pole oluline
Jüri K: Paneme hääletusele.
Kõik poolt
2. Albu valla eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord vastuvõtmine.
Jüri K: on arutatud sotsiaaltoetusi erinevates koosseisudes ja ka vallavalitsuses. Sotsiaalkomisjon kokku ei ole tulnud, ei ole kuulnud ettepanekuid.
Anita H: oleme kokku saanud küll, ettepanekud esitatud. § 3 toetuste taotlemise tingimused - istusime Jelenaga koos, kui saime kätte andmed, mis meie valda puudutavad. Meil vallas 9 puudega last, leidsime 2-3 lapsevanemat, kes oleks taotlejad. Kui määrus hakkaks kehtima teisest poolaastast, oleks kulutus kokku 2200 eurot.
Janno R: Kas seal sees on ka sotsiaalmaks?
Anita H: Jah, see on sisse arvestatud. Täpsustama peaks ehk ka § 3 sõnastust – praegu sees „vähekindlustatud või erivajadustega“ see on ikka piirav, kuna nüüd ei ole määrus enam seotud sissetulekuga.
Ahti R: § 3 on kokkuvõte eeldustest, mille alusel võiks toetust maksta, kitsalt seletatud.
Anita H: On välja pakkuda oma variant.
Ester V: Millal koosolek oli? Arutasite komisjonis?
Anita H: See oli ammu
Ahti R: Kas komisjon on hiljem ka koos käinud?
Anita H: Komisjon käis vahepeal ka koos, tegime oma parandused ja täiendused aga millegipärast need selles tekstis ei kajastu. See ei ole viimane tekst, mis täna laual on.
Ahti R: mina mingisuguseid täiendusi saanud ei ole. Uut teksti esitatud ei ole.
Anita H: Kas § 3 sõnastus ei välista seda, et kõik ei saa seda toetust?
Jelena O: Loen välja nii
Janno R, Marika T: ma ka
Teele R: kuludokumendid tuleb esitada praeguse määrus teksti järgi iga toetuse taotlemise puhul? Ettepanek oleks et § 4 p 2 täpsustada, näiteks :“ Taotlusele lisatakse määruse § 2 p 1-4 nimetatud toetuste taotlemise korral:“
Ester V: Lisada määrusesse see, milliste toetuste taotlemisel tuleb lisada dokument, näiteks ranitsa- ja sünnitoetuse taotlemisel ei ole vaja lisada kuludokumente, kuid samas on õigus toetuste väljamaksmisest keelduda kui kuludokumente esitatud ei ole.
Jüri K: aga lisame siis täienduse § 4 p 2-le, milliste taotluste puhul kuludokumendid nõutud on.
Janno R: Kas määruses viidatud „Vähekindlustatud“ on riigi poolt kuidagi piiridega määratud.
Anita H: Kas meie vallal on välja kirjutatud, kes on vähekindlustatud ja kes mitte?
Jelena O: Ei ole, teisi määrusi olen vaadanud, neil on välja kirjutatud, mõisteid seletatud ei ole.
Ester V: Meil mõisted lahti kirjutamata. Määrus peab selge ja arusaadav olema.
Anita H: „Riskigruppi kuuluv“ tuleb samuti lahti kirjutada.
Janno R: § 5 p 4 kohta, sätet tuleb korrigeerida, kuna lastel on vaja tihedamini prille uuendada kui kord 5 aasta jooksul
Ester V, Anita H: Nõus
Ester V: Ei saa aru, kuidas ei ole Ahtini jõudnud sotsiaalkomisjoni ettepanekud.
Jüri K: Anita pange punktid kirja, päevakorra lõpus arutame
Anita H: mul need olemas tegelikult
Ester V: § 6 kohta- arsti poolt määratud meditsiinilise abivahendi kohta. Arst annab tõendi iskliku abivahendi kaardi saamiseks, mis läheb maavalitsussse
Ene O: 1 koopia sellest jääb ka valda.
Ester V: abivahendi kaardil on pigem kirjas, et isikul on liikumispuue, aga pole kirjas millist abivahendit vaja.
Jüri K: Valibki sellise nagu vaja
Ester V: Määruses kirjas ju, et see nagu arsti määratud
Jüri K: Paneme siis, et vastava abivahendi
Anita H: oleneb sellest kuidas arst kirjutab
Jüri K: pole mõtet arutada, paneme üldiselt nii, et kõigile sobib. Kas on midagi veel vaadata?
Janno R: § 7, raviteenuste transport, osa ju kompenseerib riik samuti?
Ester V: osa riigilt jah, aga 0,14 €/km ei kata kuidagi tegelikke sõidukulusid.
§ 3 ütleb, et makstakse selliseid toetusi, mida ei ole võimalik hüvitada riiklike või kohalike toetustega, ka see tuleks siis ümber teha, kuna raviteenuse transporti riik katab samuti.
Anita H: tegelikult peaks toetama ka taastusravis käimist
Ester V: Mis sinu ettepanek § 7 ?
Anita H: pole ettepanekut, olen nõus, transpordile kulub palju
Janno R: ka tervete lastega on vaja arsti juures käia
Anita H: Jaa, loomulikult
Jaak M: ei saa üksühele ühe lauaga võtta
Janno R: kui peres on 3 või enam last, siis ka see võrdub vähemalt ühe puudega lapsega, nende arsti juurde transport läheb samuti maksma, miks seda ei toetata?
Teele R: millised on selle § 7 seotud kulutused eelarvele, kas see raha on olemas? Mitu inimest reaalselt saaksid sellist toetust kasutada?
Anita H: sotsiaali eelarve on sellel aastal suurem. Transpordi toetus oli varem sissetulekust sõltuv, siis seda eriti samuti ei kasutatud. Rääkisin sel teemal ka vallavanemaga
Jüri K: saame üle küsida
Janno R: kui suur see summa täpselt on?
Jüri K: kui Kalju tuleb, saame täpselt küsida. Vaatame veel, mis vaja arutada. sots, tehke märkmeid, saame järgmine kord selgeks.
Ester V: Kas on veel äkki mingisuguseid toetusi, mida ka riik maksab? Sünnitoetus?
Ahti R: Sünnitoetused vaid vallast.
Teele R: kas ravimitoetusi ei saada riigilt?
Ester V: hüvitatakse juba ostmisel, eraldi ei ole.
Jüri K: kas § 3 sai ära?
Jüri K: kas § 4 jääb sama. Ei § 4 lg 2 tuleb muuta.
Ester V: § 4 lõige 5 punkt 4 sõnastada ümber, tuleb üle vaadata dokumentide osa.
Anita H: § 5 lg 2 muuta lauset. Ühelt sotsiaalkomisjoni liikmelt tuli ettepanek, et hüvitada prilliklaaside maksumus.
Ester V: ei hakata ostma niisama, 50% peab nagunii ise maksma, lapsed kasvavad, võiks mõelda.
Jüri K: peaks lapsed eraldi kirjutama?
Marika T: osadel prillidel on erilised raamid
Jüri K: äkki see polegi probleem, las ta jääb.
Jüri K: § 7 transpordiosas on vastuolu
Ester V: sinna ei lähe ainult puudega lapsed, vaid ka puuetega täiskasvanud. Täiskasvanul pole võimalik käia näiteks arsti juures üksi.
Jüri K: kas § 8 jääb samaks?
Jüri K: riskigruppi kuuluv maha võtta?
Teele R: äkki pigem riskigruppi kuuluv lahti kirjutada?
Jüri K: paneme, riskigruppi kuuluv lahti kirjutada
Ester V: esimesed 10 päeva peab haiglas ise maksma
Jüri K: sotskomisjon vastake teie, ma ei ole kursis
Anita H: ma ei kuulanud, rääkisin, mis jutt § 8?
Ester V: tuleb lahti kirjutada, mis on riskigrupp
Jüri K: panin kirja, hooldajatoetus (§ 10) jääb samaks?
Anita H: ei, peaks olema kirjas, et kehtivat rehabilitatsiooniplaani omav laps, täitmist ei saa kontrollida
Ahti R: äkki võiks lõige rehabilitatsiooniplaani nõudega olla?
Anita H, Ester V: ei, täiskasvanutel pole rehabilitatsiooniplaan nõutav
Ester V: kuidas sõnastada 1 lõike punkti 2?
Anita H: § 10 lg 1 p 2 : „3 kuni 18 aastase raske või sügava puudega lapse, kes omab kehtivat rehabilitatsiooniplaani, vanemale või eestkostjale, kes ei saa puudega lapse hooldamise tõttu töötada“
Teele R: äkki peaks § 10 lg 5 lisama, et maksmine lõpetatakse vanema tööleasumisel vms.
Jüri K: Panna juurde see, et kui vajadus lõppeb või asub tööle.
Janno R: § 10 kohta, kuidas seda hooldusvajadust hinnatakse?
Ahti R: see puudutab täiskasvanuid, laste puhul ei hinnata.
Teele R: kui laps käib lasteaias või koolis, siis ei saa ju öelda, et vanem ei saa lapse puude tõttu tööl käia.
Anita H: osadel kindlasti on võimalik ka puudega lapse kõrvalt tööl käia, oleneb kindlasti ka puudest.
Janno R: 3-18 a kirjas, aga 18+?
Anita H: omavalitsus hindab
Ahti R: tuleb hinnata kas hooldatav vajab hooldajat
Teele R: äkki peaks ka hooldusvajaduse hindamise mõistetesse kuidagi paremini kirjutama?
Marika T: täiskasvanutel ka tegelikult rehabilitatsiooni plaan.
Anita H: kõikidel täiskasvanutel ei ole.
Jüri K: kas seda § veel vaja arutada? § 11 jääb samaks?
Ester V: ei oska öelda, kuna enne pole olnud
Anita H: äkki peaks panema tähtajad, et kui kaua mingisugust tugiisiku toetust makstakse? Arutasime seda sotskomisjonis
Jüri K: kas seda vaja üldse? Vahepeal oleks, vahepeal mitte? Mida volikogu arvab? Las jääb §d 11, 12, 15, 16, 14, 17 samaks? - kõik nõus
Janno R: milline on „kõrge iga“?
Jüri K: 70 a paras iga, äkki paneks siis numbriliselt
Jüri K: kas oleme 70 poolt?
Ester V: pole nii vana 70 midagi, § 6 järgi peab abivahendi vajalikkust tõestama
Vello N: kas saame kokkuleppele?
Janno R: kõrge ea asemel 70 aastane?
Jüri K: kas saime lõppu?
Vello N: 20 eurot eaka tervisetoetus
Jüri K: ärme praegu numbreid liiguta.
Anita H: määrus jõustuks II poolaastast?
Jüri K: seda vaatame siis, kui määruse uus terviktekst olemas ja korras
Janno R: jah enne ei saa
Jüri K: ja kui võimalik siis sotskomisjon võiks oma uue teksti varem saata volikogu liikmetele, ei pea ootama kuni volikogu materjalid välja lähevad, võib ka 2 nädalat enne volikogu saata, siis saaks ka parandusettepanekuid enne teha.
Jüri K: aitäh, see punkt sai läbi, sotskomisjon, palun materjalid varem laiali saata.
3. Ahula Lasteaed-algkooli arengukava kinnitamine.
Jüri K: Kas keegi on tutvunud?
Marika T: asutuse nimi peab olema kõik suurte tähtedega, päris nimi.
Jüri K: muudame ära, on sisu poolt ka midagi?
Teele R: kas eelmine arengukava oli 2008 – 2011 kohta?
Marika T: Jah
Teele R: Mis vahepeal oli, aastatel 2012-2013?
Marika T: Tegevuskava
Ester V: tegevuskavas kokkuvõtte hindamisest - võiks olla lühidalt. Kas kogu sisehindamine sisse pandud, maht liiga suur. Küsimus SWOTI kohta
Saabus Kalju Kertsmik
Marika: SWOT-i ei pea enam üldse tegema
Ester V: on vaja hinnata probleeme, olukorda jne.
Ester V: palju sisehindamist, üle poole arengukavast
Jüri K: Miks ei või olla?
Ester V: Peatüki pealkirjas on, et kokkuvõte, kuid tegelikult kogu sisehindamine.
Marika T: See on meie vaade, meie asutuse vaade, kui me leidsime, et nii sobib siis las olla
Kalju K: konsulteeriti maavalitsusega, öeldi, et väga hea, et pikalt, annab tooni.
Teele R: küsin laste arvu prognooside kohta. Kas te ei arva, et arengukavas toodud lastearvud just kooli pool 2015/2016 (10 last 1 klassis, kokku koolis 20 last) ja 2016/2017 (9 last 1 klassis, kokku 26 last) õppeaastateks on liiga optimistlikud?
MarikaT: prognoos on lasteaias käivate laste arvu järgi, praegu nii palju lapsi lasteaias
Janno R: mitu % Ahula lasteaia lastest läheb otse Ahula kooli?
Kalju K: enamvähem arvud tasakaalus, samapalju kui tulnud, niipalju ka läinud.
Janno R: ei ole
Teele R: tooksin näiteks varasema arengukava prognoosi ja tegelikkuse, 2008/2009 õppeaastal pidi koolis olema prognoosi järgi 27 last, tegelikult oli 23, 2009/2010 aastal 30, tegelikult oli 24, aastal 2010/2011 37, tegelikult 29 jne. Keskmiselt on esimesse klassi minejate arv jäänud 7 kanti, viimastel aastatel on olnud veel vähem, 2011/2012 oli 4 last, 2012/2013 5 last ja 2013/2014 samuti 4 last. Albu valla arengukava prognoosis, mida antud arengukava peaks järgima, on 2015/2016 õppeaastal koolis 19 last, 2016/2017 aastal 22 last, 2017/2018 17 last koolis. Kuna ka varasema arengukavaga on prognoosiga eksitud, ehk peaks siiski panema natuke reaalsemad arvud.
Marika T: me ei saa ka vähem prognoosida, kui laste arv lasteaias on nii suur.
Teele R: te ei tea ju kindlalt, et kõik lapsed kes Ahulas lasteaias käivad tulevad ka sinna kooli.
Marika T: enamus lapsi lähevad ikkagi lasteaiast siia kooli.
Teele R: aga mitte kõik. Arvan, et prognoositavad arvud peaksid olema väiksemad ja reaalsemad. Juhin tähelepanu ka, et arengukavas on lasteaia laste arvud erinevates kohtades erinevad. Ühes kohas märgitud et lasteaiarühmades kokku 41 last, hiljem enne prognoosi on märgitud et lähtekohaks on 39 last. Kumb arv siis õige on, palju lapsi on?
Marika T: mis lehekülg?
Teele R: 9
Marika T: paar last käivad ajutiselt Albus lasteaias, järgmisel aastal tulevad tagasi, sellepärast ka erinevad arvud
Teele R: palju siis tegelikult lapsi on rühmades kokku, 39 jah?
Jüri K: paneme selle numbri, Marika ütle number, 39?
Marika T: jah
Kalju K: need numbrid, 2 tükki ei loe midagi
Teele R: Numbrid võiksid ikka klappida.
Huvitegevus p 2.6, märgitud et 2013/2014 aastal tegutsevad mitmed ringid, nende seas ka jalgpallitrenn, kas see pole mitte vallaring?
Marika T: meie lapsed käivad seal
Janno R: see ju vallaring ikkagi, seal käivad lapsed üle valla, mitte vaid Ahula koolist.
Kalju K: selle üle pole mõtet vaielda
Teele R: läbivalt on arengukavas valesti kirjutatud erinevate asutuste nimesid, need tuleks ka muuta – õige oleks SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel ja Valgehobusemäe Suusa-ja Puhkekeskus. P 2.7 õpikeskkond – Kas arvutid on töökorras?
Marika T: Jah
Teele R: Kuidas lähevad lapsed koolist/lasteaiast rahvamajja tundi?
Marika T: üks õpeataja saadab lapsed teeni, teine on vastas.
Teele R: Kas blogisid kasutatakse aktiivselt?
Janno R: viimane blogi postitus oli eelmise aasta mais
Marika T: jah, kasutatakse ja meil on ka suletud grupid facebookis, kus infot jagatakse
Teele R: personalijuhtimise parendusvaldkondade juures märgitud, et soovitatakse kõikide asutuse töötajatega läbi viia arenguvestlusi, kas arenguvestlused on toimunud?
Marika T: jah
Teele R: p 3.4 ressursid, lk 16, märgitud et õppeasutus on enda jaoks määratlenud olulised ressursid, millised need on?
Marika T: oleme võtnud osa tasuta programmidest, õpetajad on osalenud tasuta koolitustel jm.
Teele R: p 3.5.1, pealkirjaks on õppekava, aga sisus märgitud vaid õppeasutuse kohta.
Marika T: kas midagi on valesti, vaatan üle?
Teele R: tegevuskava p 2 , personalijuhtimine, lk 22 – milline on see optimaalne struktuur? Mis see lause tähendab?
Marika T: see tähendab, et saime endale remondimehe, pereõe, klasside rühmade liitmine, iga aasta vaadatakse struktuur üle.
Teele R: tegevuskava – personali arendamine, p 8 on märkimata, mis aastal „Kiusamisest vaba lasteaed“ koolitus personalile läbi viiakse. Lahtrid tühjad.
Marika T: see aasta koolitus, iga aasta muuta
Teele R: lk 25, 4 punkt, koostöö KOV, teiste koolidega jm. Allasutuste hulgas on märgitud ka päästeteenistus. See nagu ei ole õige, tuleks ära võtta sellest loetelust. Samuti tuleks sinna sotsiaalse varjupaiga korrektne asutuse nimi kirjutada.
Marika T: vaatan üle
Teele R: eelarveliste ressursside juhtimine – tegevuskavasse on märgitud ülesanneteks eelarve koostamine, vahendite jälgimine jms, tuleks maha võtta, need on juhataja tööülesanded, neid ei peaks arengukavasse kirjutama.
Teele R: p 6.5.1, kas esmaabikoolitus õpilastele ja lasteaialastele ainult 2016 aastal? Peaks olema igal aastal, uusi lapsi tuleb ju peale.
Marika T: tellitud koolitus meil alles oli, jooksvalt tehakse ka, aga tellime konkreetse koolituse jälle 2016 aastal.
Ahti R: arengukava ei pea sisaldama kooli ülesandeid, vaid eesmärke, arengusuundi
Kalju K: ega see midagi halba tee ju
Ahti R: kui nii ütled
Teele R: arengukava täitmist kinnitab ju volikogu, mitte vallavalitsus?
Marika T: pole vastavat dokumenti, mis seda sätestaks
Ahti R: sa ei tea kes seda kinnitab? Loomulikult volikogu.
Ester V: arengukavas peavad olema kajastatud konkreetsed arengut näitavad eesmärgid ja tegevused.
Marika T: Meil väike kool, arengukava nagu diplomitöö, kui jätame ainult eesmärgid, siis see ainult mulamula
Teele R: SWOTi kohta küsin. Kooli võimalusteks on märgitud vesi ja elekter? Ega me kiviajal ei ela, see ei ole ju ometi vaid võimalus.
Marika T: no meil on nendega probleeme olnud ju
Ester V: te ei saa ise neid mõjutada, SWOT natuke valesti tehtud
Ester V: Tugevused/nõrkused peavad olema välja toodud
Kalju K: SWOT analüüs on ajast ja arust, seda pole enam vaja
Ester V: seda peab oskama teha
Teele R: Märgite üsna alguses, et toimuvad kehalise kasvatuse tunnid Valgehobusemäel? Kui palju on olnud kehalise tunde 2013/2014 aastal.
Marika T: See aasta polnud lund, muidu on olnud küll eelmistel aastatel.
Teele R: minu poolt kõik
Ahti R: E- kooliga ei soovi ühineda?
Marika T: see on liiga kallis, meil väike kool, aasta peale oli 1000 eurot vist, pole kasulik, oleme lapsevanematega tihedas kontaktis
Jüri K: küsimusi, ettepanekuid?
Ester V: lisada muudatused
Jüri K: veel? Ei
Ester V: ettepanek muudatused kirja panna ja järgmine kord kinnitame
Ahti R, Janno R: ei näe täpseid arengupunkte
Marika T: nii nagu riik ette näeb, mis küsimus see üldse on!? Meil väike kool, eesmärk anda lastele alusharidus, laiendada silmaringi jne.
Kalju K: võiks panna, et oli komisjoni ettepanek
Ester V: mahtu ja vahtu palju, konkreetsust vähe
Marika T: meil on iga aasta tegevuskava
Jüri K: Marika, mis on sinu ettepanek?
Marika T: vastu võtta, sest hariduskomisjonis on piisavalt kompetentsed inimesed, kes haridusest rohkem jagavad
Jüri K: panen hääletusele.
Poolt 7, vastu 4 (VL Ühtlane Areng)
Vastu võetud.
4. Vallavalitsuse liikme vabastamine ja uue liikme kinnitamine
Kalju K: teen ettepaneku, et vallavalitsus jätkaks 6-liikmelisena,vabastada Egle Tiitsmaa
Ahti R: tuleb lisada ka KOKSi § 22 lõike 1 punkt 16 – valitsuse liikmete arvu kinnitamine.
Ahti R: pealkirja sõnastus teistmoodi
Ester V: preambula tuleks ka ümber teha, kust oleks näha, miks liikmete arvu muudetakse.
Kalju K: Olen vestelnud nii haridus kui ka sotsiaalnõunikuga, kuid nad ei ole nõus hakkama vallavalitsuse liikmeteks
Janno R: kas ütlesid ka, miks pole nõus, võiks ikka olla keegi, kes neid valdkondi valdaks hästi
Kalju K: kutsume istungile kui on vajadust
Jüri K: kas tuleb teisi ettepanekuid?
Janno R: häid mõtteid jääb vähemaks
Kalju: head mõtted pole kuhugi kadunud
Ahti R: aga kui 6 liiget, siis hääletusel 3/3, mis saab?
Kalju K: saame hakkama
Jüri K: ettepanek jätkata 6 liikmelise vallavalitsusega, hääletus, vastu võetud
5. Sotsiaalkomisjoni koosseisu muutmine
Jüri K: Anita juhata sina
Anita H: Diana Kuusemaa avaldas soovi lahkuda, valituks sai Olga Krabi, suhtlesime ka teiste sotsiaalkomisjoni liikmetega, nad olid nõus.
Jüri K: kas on teisi ettepanekuid? Hääletus, kõik poolt
6. Huvikooli õppetasu hüvitamise kord.
Jüri K: noorsootöö- ja haridusespetsialist kontrollib, et see laps seal koolis käiks
Janno R: koolitransport?
Kalju K: see kehtestatav määrus puudutab vaid 1 lapsevanemat, kelle laps käib Paides muusikakoolis.
Teele R: Kui tunnistada kehtetuks 2004 määrus „Õppimisega seotud kulutuste hüvitamise kord“, siis mõjutab see ka ju sõidusoodustuste saajaid, õpilaste vedu ja muu transpordi hüvitamist ning huviringide hüvitisi.
Ahti R: ei ole vaja hüvitada huviringe, tasu on vaja kehtestada nii, et lapsevanemad jaksaksid maksta.
Kalju K: tasudega pole probleeme olnud, oleme kuulnud Pillelt jt koolijuhtidelt, treeneritelt
Ester V: selle määrusega langeb see ära, et vald hüvitab 80% Albu valla koolide õppekavaväliste huviringide õppetasust. Samuti väljaspool Albu valda üldkeskharidust omandavatele õpilastele kord nädalas õppeasutusse ja tagasisõidu kulude hüvitamine.
Kalju K: see puudutab vaid ühte last
Jüri K: teeme nii, et 1. septembrist hakkab see määrus kehtima ja selleks ajaks saab ka teiste küsimuste lahendamiseks vastavad korrad vastu võtta.
Teele R: võtame uued korrad koos vastu, mitte iga osa eraldi.
Kalju K: sõidusoodustuse paragrahvi kasutab 1 lapsevanem, kelle laps käib kaugemal kui 3 km koolis
Jüri K: ettepanek lükata edasi
Ester V: küsimus õppetasu hüvitamises 70% ulatuses, kas paneme ka hüvitamise ülempiiri?
Kalju K: tänases praktikas pole see vajalik
Marika T: peaks panema, et kui kõrge see ülempiir on ja mitmes huvikoolis
Jüri K: nõus
Ester V: § 3, õpilane kes elab Albu vallas, kuid käib Aravete koolis, kas me tal ei maksa huvikooli?
Ahti R: eesmärk on hoida lapsi käima Albu koolis
Jüri K: peame arutama seda edasi, see määrus tahab läbi arutamist ja mõtlemist
Ester V: tuleb välja kirjutada huvikool seaduse mõistes
Ahti R: seda ei saagi muud moodi mõista, huvikool ongi huvikool
Jüri K: ettepanek jätkata järgmine kord
7. Maa munitsipaalomandisse taotlemine
Istungile kutsuti maanõunik Helve Saar
Helve S: Taotleme munitsipaalomandisse Ahula töökodade taga asuva tee.
Teele R: kas aadress on määratud?
Helve S: On aga siin pole märgitud. Teine on Männil asuv puukuur, need on ilma dokumentideta hooned, vald otsustab kas müüakse kellelegi või mitte?
Jüri K: Kas on ettepanekuid
Teele R: preambulas tuleks täpsustada VV 23.10.2008 määruse nr 155 pealkirja.
Jüri K: kas kõik on poolt, hääletusele 2 otsust, kõik on poolt
8. Vallavanema puhkusele lubamine
Jüri K: 12 kalendripäeva, lubada Kalju Kertsmik 5 – 16 mai puhkusele. On kellelgi sõna vastu?(ei) Paneme siis hääletusele.
Vastu võetud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar