1. Politsei 2013. aasta töötulemused
Kohal Paide politseijaoskonna juht Üllar Kütt ja politseinikud Margus Vaas ja Meelis Somelar.
Üllar Kütt teeb ülevaate eelmise aasta töötulemustest ja statistikast. Samuti näitab slaide: „Järvamaa 2013. aasta politseiüksuste töötulemused“.
Mõned huvitavad faktid ja info, mida Üllar Kütt jagas:
Järvamaalt lahkus ametist 2013 aastal 6 politseinikku, juurde tuli 2. Albu piirkonnas muutusi ei toimunud.
Registreeritud kuritegude arv vähenes, Järvamaal on Eestis kõige vähem kuritegevust, 185 kuritegu vähem kui 2012 aastal.
Albus registeeritud kuriteod: kehalisi väärkohtlemisi 2 (sama mis 2012), varguste ja omavoliliste sissetungide arv kasvanud, registreeriti 1 altkäemaks, kinni peeti 1 joobes juht.
Albu oli Järvamaa valdadest ainuke, kus kuritegude arv kasvanud. Sel aastal kokku 15 (eelmisel aastal 10) ja avastatud/lahendatud 15 kuriteost vaid 4.
Need arvud näitavad, kus piirkondades politsei kuipalju liigub ja väärtegusid avastavad. Albu vallas käib politsei vähe. Väike on Albus ka alaealiste väärtegude arv, vaid 1, kuid seda ka sellepärast, et vallas suuri pidusid (diskosid jms) ei toimu.
Lähisuhtevägivalla juhtumite arv on Järvamaal kasvanud 9 võrra.
Kasvanud ka autost varguste arv, ka kütusevarguste arv.
Narkokuritegude arv Järvamaal kasvanud 6-lt (2012) 13-le, seda ka sellepärast, et Paides on nüüd tööl inimene, kes konkreetselt narkokuritegudega tegeleb.
Järvamaal on joobes juhte tuvastatud vähem, aga kuna ka politseinikke vähem teedel, siis tegelikkuses joobesjuhtide arv pigem kasvanud, samuti on kiiruseületamisega.
Järvamaal hukkus 2013 aastal liiklusõnnetustes 3 inimest, kõik 10 päevase perioodi jooksul, üldine liiklusõnnetuste arv on samuti kasvanud.
Üllar Kütt tänas vallavanemat, vallavalitsust ja volikogu abipolitseinike toetamise eest, olgugi et Albu vallas ühtegi abipolitseinikku ei ole, samuti tänan hea koostöö eest..
Küsimused/vastused
Vello N: Jalgratastele peaks olema samuti register ja registreerimise kohustus. Kas see, kes kriminaalkorras joobesjuhtimise eest karistatud on, on see kes vallamaja juures avarii tegi?
Üllar Kütt: Jalgrattaid ei hakata registreerima, ise tuleb oma ratast hoida, viige pigem tuppa. 2013 karistati joobes juhti kriminaalkorras juulis toimunud juhtumi pärast, pole sama.
Marika: Kas alaealisele tohib müüa energiajooki?
Ü.Kütt: võib küll müüa aga sellist asja saab ka pood ise keelata. Sama süsteem on ka tikkudega, mokatubakaga, e-sigarettidega jms. Teada on, et ühes suures poeketis on energiajookide müük alaealistele keelatud, vist oli Prisma.
Anita: mida saaksime ise oma vallas paremini teha? Meelis äkki oskab öelda?
Ü.Kütt: näiteks politseil on plaanis hakata tegema koduseid kontrolle, et inimeste tähelepanu juhtida nende vara hoidmisele jms.
Jüri: mida saab Albu vald veel teha?
Ü.Kütt: ka Albu vallas võiks olla abipolitseinik. Loomulikult tuleb alati politseid teavitada – vargustest, probleemides, ka koolivägivallast. Anda infot, kui midagi teatakse. Naabrivalve on samuti väga hea algatus.
Ester: Kas on juba teada, kes oli Albus hiljutise majja sissemurdmise taga? On see lahendatud?
M. Somelar: Ei ole teada
2. Kinnisasjade omandamine
Sõna saab Kalju: tegemist on kergliiklustee aluste maaüksustega Seidlas. Hindamise on teinud Pindi Kinnisvara. Kaks omanikku on nõus antud maatükid vallale ka kinkima. Teistele on hinnad määratud ja kokkulepped omanikega olemas. Notarisse saab minna tõenäoliselt aprillis.
Janno: kes hakkab seda teed hooldama
Kalju: omavalitsus hakkab hooldama. Maanteeametilt tuleb riigimaa tasuta.
Ester: eelarvestrateegias antud kulutusi ei olnud. Eelarves ei ole selleks investeeringuks raha ette nähtud.
Kalju: investeeringute real on 4000 eurot, ettevalmistustöödeks.
Jüri: kui Kalju ütleb, et see summa on eelarves sees, siis ju ta on ka.
Ester: eelarve seletuskirjas on vaid Männi väikekoha teed
Jüri: veel ettepanekud, küsimusi?
Ester: Palju tasu tuleb kokku koos notaritasudega?
Kalju: üks tehing notari juures on um 50-60 eurot, täpselt ei tea.
Jüri: muudatusi? Ettepanekuid? Teen ettepaneku panna hääletusele.
Hääletus: poolt 7, vastu 0, erapooletud (Janno, Ester, Tanel).
Janno: erapooletu, kuna ei saanud vastust antud summa eelarves kajastamise kohta.
3. Pikametsa kinnistu omandamise kohta seisukoha andmine.
Helve Saar tutvustab eelnõud, küsimus on kas anda nõusolek Orgmetsa külas asuva Pikametsa kinnistu võõrandamiseks Vene Föderatsiooni kodanik Jarl Šapovalovile.
Jüri: Talu tegeleb narkosõltlaste ümberkasvatamisega.
Jaak: nagu midagi Maarja küla taolist või?
Jüri: umbes jah. Küsimusi, ettepanekuid? Paneme hääletusele
Hääletus: Poolt 8, vastu 1 (Jaak), erapooletu 1
Jaak: olen vastu, kuna mul on põhimõtted, et Eestis ei tohiks maad müüa Vene Föderatsiooni kodanikele.
4. Maa munitsipaalomandisse taotlemine
Helve Saar tutvustab eelnõud
Munitsipaalomandisse soovitakse taotleda Ahulas asuvad Vanatöökoja ja Ahulagaraaži maaüksused ja Kaalepis asuv Kaalepi haljasala maaüksus. Kooskõlastused maavalitsuselt pindalade ja piiride kohta on olemas.
Hääletus: Poolt 10
5. Üldplaneeringu ülevaatamine
Tutvustab Taemar Pai. Planeeringuseaduse kohaselt tuleb maavalitsust informeerida üldplaneeringu käigust.
Jüri: küsimusi, ettepanekuid. Hääletusele
Hääletus: Poolt 10
6. Albu valla üldplaneeringu vastuvõtmine, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine.
Taemar Pai selgitab üldplaneeringu vastuvõtmise käiku. Peale avalikku arutelu tuleb muudatused sisse viia ja siis läheb kehtestamisele.
Arutatakse üheskoos, kas otsusesse sisse viia ka avaliku arutelu kuupäev, otsustati korraldada avalik arutelu 3.06.2014 kell 15.00 vallamajas.
Üldplaneeringu kehtestamist planeeritakse esialgu juuni volikogusse.
Taemar tutvustab erinevate ametite ettepanekuid ja nõuandeid ja seda milliseid muudatusi tulenevalt nendest on üldplaneeringusse sisse viidud. Kõik täpsustused ja täiendused on tehtud vastavalt esitatud ettepanekutele ja välja on jäetud üldplaneeringust mõningad mittevajalikud osad. Munitsipaalmaade osas on arvestatud keskkonnakomisjoni ettepanekuid.
Jüri: ettepanekuid? Panna hääletusele.
Hääletus: Poolt 10. Võtta vastu uus valla üldplaneering ja korraldada avalik väljapanek ja avalik arutelu
7. Albu valla eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord
Sotsiaalkomisjoni esimees Anita tutvustab uut täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise korra eelnõud ja erinevust seni kehtivaga. Põhilised muudatused: ühegi toetuse maksmine ei sõltu sissetulekust; hooldajatoetust makstakse ka 3-18 aastase puudega lapse vanemale, kes ei saa puudega lapse hooldamise tõttu töötada; tugiisikutoetust makstakse ka kinnipidamiskohast vabanenule või asenduskodust või perekonnas hooldamiselt lahkunud ja täiselaliseks saanud isikule.
Ester: määruses tuleks mõisted lahti seletada. Paragrahvi 3 lõike 1 kohaselt makstakste täiendavat sotsiaaltoetust Albu valla vähekindlustatud või erivajadustega isikutele ja perekondadele hädavajalike kulude osaliseks katmiseks. Kuidas määratakse, kes on vähekindlustatud?
Janno: 1) Toetus peaks sõltuma inimese sissetulekutest
2) Kui puudega laps käib lasteaias või koolis siis ei peaks hooldajatoetust saama, kuna tegelikult on vanemal samasugune võimalus tööle minna kui tavalisel lapsevanemal.
Vello N: Kas sul on kahju seda maksta.
Janno: 3) Peaks eelnema määruse vastuvõtmisele analüüs, kui suure koormuse valla eelarvele paneb täiendavate sotsiaaltoetuste loomine.
4) Määruses peaks olema määratud toimetuleku piir, et ei tekiks võimalust kus selle otsustamine muutub ametniku (sotsiaalnõuniku) suvaks.
5) Määrus peab olema kooskõlas Sotsiaalhoolekande seadusega, mille põhimõteteks on:
a) inimõiguste järgimine;
b) isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest;
c) abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad;
d) isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine.
Jaak: Jah, kerge vastuolu küll on Sotsiaalhoolekande seadusega, aga kas me peame seda siis nii rangelt jälgima.
Ahti: Lähtudes sellest seadusest peab makstav toetus olulisel määral parandama toetuse saaja toimetulekut.
Vello N: No näete, palju tal sellest väiksest summast siis abi oleks.
Janno: Hüvitamisele kuuluvate kulutuste tõendamise kohustus peaks ka olema sisse viidud.
Otsustati: jätta eelnõu teisele lugemisele
Selle määruse arutamisel tekkis IRL-i liikmetel küsimus, et miks meie valimisliit teeb oma ettepanekuid volikogus ja ei käi kohal komisjonis? Meil pole komisjonis liiget, kes oleks selle valdkonnaga kursis. Meie soov oli, et esimese kandidaadina esindaks meid komisjonis Claire Miljukova, kes on seda tööd teinud ja tunneb valdkonda. IRL ei olnud sellega nõus ning lõpuks nõustuti, et meie poolt esindab komisjoni Hirvo Rannu. Kuna Hirvole on valdkond võõras siis tema seal kaasa rääkida ei oska. Niisiis on meil ainus võimalus oma ettepanekuid teha volikogus.
