14 veebruar 2014

30.01.2014 Albu Vallavolikogu istungist lühike kokkuvõte

Kohal kõik volikogu liikmed. (IRL-Jüri Kommussaar, Vello Niinsalu, Maiu Mäe, Jaak Madisson, Anita Homin, Marika Tamtik, Vello Kleitsmann;  Valimisliit Ühtlane Areng- Ester Valdvee, Hirvo Rannu, Tanel Liiva ja Janno Rodendau)
Liikmete seas muudatused- Aune Suve-Kütt on oma volitused peatanud 1.08.2014-ni, tema asemel on volikogus Janno Rodendau.
Kantakse ette päevakord ja see jääb samaks.
1. Albu valla 2014. aasta eelarve II lugemine.
2. Vastus arupärimisele.
3. Naabrivalve piirkonnast Järva-Madise külas.
4. Albu Põhikooli hoolekogusse esindaja nimetamine.
5. Albu valla teenetemärkide andmine.
6. Albu valla aasta tegija nimetuse andmine.
7. Volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimehe valimine.
8. Nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks munitsipaalomandis olevale maale (otsus võetakse vastu juhul, kui tee on volikogu istungi ajaks kantud kinnistusraamatusse).
9. Albu valla ettevõtlustoetuse määramise korra muutmine.
10. Keskkonnakompleksloa muutmise taotluse kohta arvamuse esitamine.
11. Albu valla eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra muutmine.


1.     Albu valla 2014. aasta eelarve II lugemine.
Jüri: muudatusettepanekuid eelarvele tuli 4: Vallavalitsuselt, Valimisliidult Ühtlane Areng, Vargamäe Spordiklubilt ja Nõmme Spordiklubilt.
TULUD
Kalju Kertsmik Vallavalitsuse ettepanekutest: suurenevad tulud sotsiaalabialasest tegevusest- tasuline hooldustöötaja teenus.
Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest vähenevad 29 968 €, kuna Valgehobusemäe teenuste eest nii palju tulusid ei tule.
Tulud muudelt tegevusaladelt vähenevad 5400 €- Toiduaidalt, kuna Valgehobusemäelt nii palju tulu ei tule.
Suureneb sihtfinantseerimine põhivara soetuseks:  sihtfinatseerimisleping KIKiga – puurkaevu raha (32 012) tuli sellesse aastasse. Haridusministeeriumilt 5000€ põhikooli ventilatsiooni töödeks.
Mittesihtotstarbeline finantseerimine väheneb 8412 € - riigitoetust vähem, toimetulekutoetus suurem- sotstoetus 60 € ja peretoetus 813€ . Täpsemad numbrid saab öelda kolmandal eelarve lugemisel.
Põhivara müük suureneb 400€ - Albu garaažid.
Tulude vaba jääk väheneb ja vähenevad ka tulud spordi ja puhkealasest tegevusest – kuna detsembris ei saanud Valgehobusemäel toitlustada (toiduait -8000 €).
Ester:  miks vaba jääk väheneb 41000 € võrra?
Kalju: ei arvanud, et detsember nii soe tuleb. Need numbrid on seal reaalsed numbrid.
Lumetõrje kulutusi ei ole veel rehkendanud, jäi umbes 2000-3000 €.
Kui raha ei ole, siis ei ole seda ka kuhugi täiendavalt jagada.

Ester kannab ette Valimisliidu Ühtlane Areng ettepanekud tuludesse.
Suurendada tulusid kultuuri ja kunstialasest tegevusest 3400€ - tuleb saada kasum teatriprojektist
Kalju: teatriprojektid ei ole näidanud, et tulu tuleb. SA-le A.H Tammsaare Muuseum Vargamäel läheb piletirahast 1-1,50, kui teatriprojekt plussi jääb. Eelmine läks miinusesse.
Janno: Kas vald peab teatriprojekti tegemise riski võtma, kui plussi ei tule?
Jüri: ei saa seda eelarvesse planeerida, kui siiani pole olnud.
Kalju: tulud ja kulud on tasakaalus
Jüri: pole ju kindel, et raha tuleb
Hirvo: äri peab kasumit teenima
Kalju: kultuur ei ole äri. See on kasulik ja vajalik. Ettevõtted investeerivad sinna kus on aktiivne tegevus. Surnud piirkonda ei investeerita. Tahame et tuleks uusi töökohti. Siin on aktiivne spordi ja kultuuri piirkond.
Hirvo: uusi töökohti küll ei näe

Suurendada tulusid muudelt majandusaladelt 13600€.- tuleb saada kasum Toiduaidast.
Kalju: teistes valdades on toitlustusasutused üldse kinni pandud. Plussi saamine on ebareaalne, tähtis on et vald ei peaks juurde maksma.
Hirvo: Toiduait on samuti äri – äril peab olema kasum
Vello N.: Ei näe et saaks kasumi sisse panna. Võibolla et tuleb kasum, aga seda me ette ei näe
Jüri: seni on tasakaalus, ei näe otstarvet seda muuta.
Anita: kas Toiduait pole kunagi plussis olnud?
Kalju:  toitudel maksame peale, et õpilastel oleks toit jne
Ester: mure selles, et allasutuste eelarve ei ole selge, mis on tulud, mis kulud. Millises suhtes. Eelarved peaks olema eraldi. Finantsjuhtimise seadus lubab eelarvele lisada lisasid. Jüri: eelarvega saab tutvuda, need on olemas. Teenuse kohta ei ole.
Kalju: olen ette lugenud, tulud ja kulud on tasakaalus. Numbrid on raamatupidamisest saadud.
Ester: sellest oli eelmises volikogus juttu. Meil seda infot ei ole. Meile seda ei esitata.
Kalju: suuliselt lugesin ette. Vale, et pole öeldud. Meie rehkenduste järgi on kõik tasakaalus.
Ester: kui paber on olemas, siis võiks seda ka näidata. Paljundage ära see paber.
Ahti kutsub istungile Külli.
Kalju: midagi ei ole salastatud
Ester: numbrid ju ei klapi, neid pole olemas
Hirvo: miks neid numbreid välja peab kangutama
Anita: kas saab siis neid paljundada või ei?
Külli: Numbrid on olemas. Ene läheb paljundab kõigile.
Ester: Kus rea peal kajastus Toiduaida vesi?
Külli: elektri maksab vald ja siis teen Toiduaidale arve. Vesi vist läheb otse.
Jüri: lepime kokku, et järgmine kord seda enam ei küsi
Anita: kas peaks?
Ester: Majandusettevõtted võiksid olla eraldi, äriühingud või sihttasutused, mille omanikuks on vald.
Kalju: vald peab samamoodi arvestama, isegi paremini
Ester: peaksid olema siiski eraldi äriühingud
Külli: kõik läheks ju kohe kallimaks
Anita: Mis?
Külli: käibemaks tuleks ju juurde
Janno: vähemalt oleks teistega võrdsemad võimalused ettevõtluseks
Kalju: pikemalt tähendab see asutuse kaotamist
Hirvo: käibemaks on mõlemal pool. Hind millega Toiduait kohvitassi müüb sisaldab ka käibemaksu

Ester: Puurkaevu kohta oli eelmisel aastal arvestatud 90 000, nüüd 102 000 investeeriguteks.
Külli: eelmise aasta raha tuli sel aastal. KIKi raha osa on tulnud. Omaosaluse maksime eelmisel aastal. SA-elt Eesti Terviserajad 63 225 +37 000. Kõik on tuludes sees aga laekunud pole.
Kalju: 72 000 on puurkaev. 30 000 on II etapp. II etapi finantseerimise asjaga tegeleme Taemariga. Koostöös terviseradadega – 30 000€ . Veel läbirääkimisel, et mida täpselt teha, mille jaoks kasutame.
Peab õnnelik olema, et niipalju raha tuleb väljastpoolt.
Valgehobusemäe mitmesugused majanduskulud on suusabuss ja lumelauakool.

KULUD
Kalju: volikogu administreerimiskulusid vähendasime 500 € - aukodaniku arvelt
Vallavalitsuse 5% töötasu suurenemist makstakse veebruarist (sama süsteem on muude töötasudega ka). Puhkuseraha ei ole jaanuaris. Vähendasime vallavalitsuse hoone majandamiskulusid 3300€, katuse saime korda ja kui raha ei ole siis ei tee midagi.
Ühtlase arengu ettepanek oli vähendada töötasu summat, et palgakasv oleks 5% ja maha võetakse vallavanema detsembri puhkusetasu. Samuti soovisime vähendada sõidukite majandamiskulusid (3800€) ja erisoodustusi (1580€), et isikliku sõiduauto kasutamise eest ei makstaks rohkem kui 256€/kuus.
Ester: töötasu on vallavalitsusel suurenenud rohkem kui 5%. Praegu on ka rohkem kui 5%.
Jüri: selliseid mahavõtmisi ei saa teha
Külli: eelmise aasta eelarves oli Diana palk väiksem kui tegelikult. Vallavalitsuse liikmete arv oli väiksem. Palgakasv on 5 %
Jüri: Majanduskomisjon ei pidanud otstarbekaks, et sõidu kilomeetreid piirame. Samuti ei tahaks vallavalitsusele autot soetada, ei pea õigeks liisingu võtmist.  Parem maksame erisoodustust, mitte ei alanda summat 3800 € võrra.
Hirvo: Kui maksta 600€ kuus, siis sellega saab sõita 2400 km. Ehk siis 3 kuud aastas veedetakse autoroolis. Äkki saaks rohkem tööd tehtud, kui niipalju ei sõida?
Kalju: ka abivallavanemale ja teistele ametnikele makstakse isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni. Minu kulud on sellest summast (15540st) umbes pool (so 7770€ aastas).
Külli: Kaljul on umbes 5000€, umbes 400€ kuus.
Kalju: (Hirvole) Kui tahad mind ise vedada siis palun. Käin mitmesugustel koosolekutel mitte ainult JOLis.

Kalju: Vähendada valla teedele arvestatud kulutusi (17000€) - Männi investeering  ja vähendada lumetõrje arvelt. Kui lund pole siis lumetõrje rahast saab investeerida ikkagi Männile ja teha need teed lõplikult korda.
Jüri: praegu Männi teede korrastamine ei lähe terves ulatuses käiku aga esmajoones tuleb raha siia tagasi, kui mujal kulud vähenevad.
Kalju: Teede raha riigilt planeeritud 57000€. Toiduaida personalikulusid ja toiduainete kulusid vähendatud - ei kasutatud niipalju tööjõudu, polnud niipalju toitlustamist. Veevarustuse juures suurendatud 3500€- sisse tuli tuua ÜVK muutmine, kuna Keskkonnainvesteeringute Keskus ei võta muidu vastu. Kui see tehtud saab, siis saab teha jälle uusi vee ja kanali projekte.
Ester: Teenusel ei ole tehtud personalikulude vähenemist?
Külli: pole teinud teist rida, seal ei maksta 5% rohkem
Kalju: heakorra alt vähendatud personalikulusid ja majandamiskulusid – aluseks võetud eelmise aasta tegelikud kulud. Muruniidukite kulusid.
Ester: eelmine aasta oli ka kuiv suvi ja niitmist oli vähem
Kalju: Park on eraldi projektina- KIKile varem tehtud.
Kalmistu geoalus 2000 eurot on koguduse toetuse all.
Ester: Miks see ei võiks minna valla eelarvest otse?
Kalju: kõik suuremad investeeringud on ühe lepinguga. Teistes valdades on vallapoolne toetus kalmistutele väiksem kui meil.
Jüri: Geoalust tehakse ühekaupa. Pole praegu valmis tegema kõike korraga . Eelmisel korral seda teemat arutades olid teised jutud. Asi on segane. Ei tea kuhu geoaluse raha läheb kas uuele või vanale kalmistule. Vaba raha ei ole.

Ühtlane areng tegi ettepaneku suurendada MTÜ Albu Noortekeskuse toetust 1000€ võrra, projektide omaosaluseks ja noorte ürtuste all planeeritud sõidukite majandamiskulusid (isikliku sõiduauto kasutus) vahendada 904 €, mis suunata hoopis noorte üritustele.
Kalju: Eelmine aasta on näidanud, et olemaolevast summast, 612€, on piisanud. Egle ütles, et saab sellega hakkama. Üritustele vedas Egle ise noori.
Hirvo: Egle kasutab ju ka vallaautot
Kalju: sellega täitis ta tööülesandeid, noortekeskuses muud sõidud isikliku sõiduautoga. Uus sotsiaalnõunik on ametis - auto temale.

Ühtlane areng tegi ettepaneku vähendada Valgehobusemäe Suusa ja Puhkekeskuse kulusid (erinevaid majandamiskulusid kokku 10578€ võrra).
Kalju: investeering- puurkaev- KIKi raha juurde,  II etapi omaosalust vähendatud (+18092€) Vähendatud töötasusid, kinnistute,hoonete majandamiskulusid, masinate majandamiskulusid (kokku -9069€). -  Hooaeg on lühem, väheneb töötasu ja majandamine, rajatraktor. Üritused jäid ära. Lumelauakoolituse hooaeg on lühem.
3227 eurot ei ole kahjum. Enamus omavalitsusi maksab juurde 10000-20000€. Talv tänavu lühem. Praegu on -3227, aga see on vähem kui teistel.
Ester: veeproovid (mitmesugused majanduskulud-1978€) ei ole nii kallid
Kalju: mitmesuguste majanduskulude all on ka lumelauakool
Ester: kus on MTÜ Spordiklubi Biathlon taotlus toetuse saamiseks (250€).
Kalju: Biathlon on sama mis Spordiklubi Nõmme. Seal käib vallas elav 10 kl õpilane. Ei tea kelle nime all on. Teised vallad ei toeta niipaljugi.
Ester: toetuste esitamise tähtaeg on korra järgi 1. oktoober. On aga esitatud taotlusi ka 22.10, 24.10 ja isegi alles nüüd 24.01. Äkki tuleks põhimäärust ja korda muuta?
Kalju: huviharidus ja MTÜd on vallavalitsuses lugemisel. Tuuakse kõik taotlused ka komisjoni.
Ahti: peaks olema vaid vallaelanike taotlused. Ja taotlusi ei tohi esitada kahe eelarvelugemise vahel.
Kalju: Ei tahtnud talle liiga teha. Peab ikka olema võrdne kohtlemine teistega.
Janno: Kui palju on valla poolne toetus lumelauaringile?
Kalju: valla toetus on vähem kui 250€, muusikakooli toetus suurem. Peaks olema võrdsed. Uutes määrustes peaks olema kultuur ja sport võrdsed.
Vello K.: summa peaks olema üks
Kalju: lumelauda ja suusatamist ei saa võrrelda. Lumelaual on ka transport. Kellelegi ei maksta transporti, pole võimalust.

Ühtlane areng tegi ettepaneku suurendada raamatukogude töötasusid samuti 5% ja suurendada raamatute ostuks kasutatavat summat (Ahula 1000€, Albu 1500€) ja vaba aja sisustamise kulusid – kirjanikega kohtumised- mõlemal 264 euroni.
Kalju: raamatuid ja kohtumisi pole keegi küsinud. Praegu nende summadega saab hakkama (praegu kohtumised Ahula 64€, Albu 30€). Liiga palju ei saa kohtumisi teha, siis on kohtujateks ainult juhatajad. Ahula on 64€-ga hakkama saanud. Puudust pole sellest asjast. Raamatute ostuks pole raha vaja, toimib raamatute vahetus teiste raamatukogudega.

Ühtlane areng tegi ettepaneku suurendada Albu valla rahvamajade vaba aja sisustamise kulusid- valla kultuuriüritused- summas 4500€ ja majanduskulusid-transport laulupeole- 100€ euro võrra, samuti suurendada pensionäride ühisüritusteks summa 1045€ võrra.
Kalju: Mallega on räägitud, ta saab 500 euroga üritusteks hakkama. Üritusi ei tasu teha iga kuu. Piisab 2 teatrit aastas. Malle ütles, et ta ei maksa üritusi oma taskust kinni. Ta on tubli, et toob teatrid siia. Majandab selle rahaga ära. Laulupeo transport on eelarves, osa ka kooli omas.
Jüri: üritusteks ei ole raha, et seda talle anda. Peab olema soov seda kasutada, üritusi teha.
Kalju: Malle ütles, et piletihinnad on meil väiksemad kui mujal
Jüri: raha ei ole ja ei taheta.
Kalju: pensionäridel on üks suvine ja 1 talvine väljasõit ning talvine laud valla poolt.
Jüri: tagasisidet ei ole
Ester: siin on mõeldud ka ekskursioone pensionäridele, nii nagu nt Roosna-Alliku vald teeb
Jüri: sellisel asjal peaks olema eestvedajaid
Vello N.: Allikul pensionärid maksavad ekskursioonid oma taskust.
Anita: pole varem taotletud rahasid, eestvedajaid ei ole.
Ühtlane Areng tegi ettepaneku maksta Tiina Kasele ringijuhi tasu (410€)
Kalju: Tiina Kask saab tasu rahvamaja eelarvest.
Anita: Tiina teeb Kaalepis sama tööd mis noortejuhendajad Ahulas, Albus
Külli: Tiina saab tasu 1 h eest päevas, 20 h kuus. Tunnihind on 3,57 bruto.
Maiu: Kaalepi külatuba on lahti 4 h päevas, 6 päeva nädalas
Külli: Noortekas ja Kaalepi peaksid olema võrdsetel alustel. Praegu aga 1 h päevas.
Kalju: see teema tuleb veel läbi rääkida

Kalju: geoaluse teeme ühekaupa, sel aastal ühe, järgmisel teise. Praegu mõlemat planeeritud ei ole.
Hirvo: mõlemale peaks olema geoalus tehtud. See on mõistlik, kui 1 sel aastal, teine järgmisel.

Ühtlane Areng tegi ettepanekud võtta Albu Laste Mängutuppa tööle eripedagoog (6480 € -maksud), remontida mänguväljakut (2000€) ja lisada eelarvesse mitmesuguste majanduskulude alla 150 € vähekindlustatud lastele ekskursiooni ja ringi toetus.
Kalju: elektrikulu on vähendatud 2000 euro võrra, eelmise aasta järgi, mis oli 2500 eurot vähem aga juurde on arvestatud 500 eurot ventilatsiooni kuluks 1 h hommikul ja 1 h õhtul rohkem.
Mänguväljakuga saab sel aastal hakkama, kuna raha ei ole. Ekskursioonide raha on olemas, kõik lapsed saavad ühe ekskursiooni, mitte vaid kitsikuses lapsed. Eripedagoogi pole vaja, kõik õpetajad on koolitatud. Täna on Albus juhataja alakoormatud, temale peakski jääma puuetega laste hooldus. Kasutavad tööturuameti teenust. Marge saab sellega ise tegeleda. Marge saab täna rohkem palka kui on koormust. Palk ei ole tööga sisustatud. Laste arv väheneb veelgi. Täna on 21 last, järgmisel aastal vähem. Tööhulk väheneb.
Marika: lapsel, kellel on raske puue võrdub kolme terve lapsega. Tugiisikul peab olema teatud haridus
Anita: Järvamaal pole sellistele lastele ühtegi erirühma.
Marika: erirühma jaoks peavad olema nõusolekud jms
Jüri: mänguväljakule praegu ei
Ester: peaasi et lastele turvaline on.

Ühtlane Areng tegi ettepaneku vähendada Ahula Lasteaed-Algkooli investeeringut põhivarasse 14716 eurot, kuna see pole majanduslikult põhjendatud. Juurde lisada 150 eurot vähekindlustatud lastele ekskursiooni ja ringi toetuseks.
Kalju: Vallavalitsuse ettepanekul vähendasime investeeringuid 10000 eurot. Kui tulude pool tuleb, siis taastada. Ehitushinnad on langenud, pakkumine tehti 2 aastat tagasi. Vana osa tehakse tervikuna ära, seal kehvemad tingimused kui Albus.  See osa on lasteaia jaoks.
Vello K.: Revisjon tuvastas, et ventilatisooni ei ole, remonti pole teab mis ajast tehtud.
Jüri: 150 eurot lastele on eelarves olemas.
Hirvo: Ahula kooli osa võiks kinni panna. Ühendada kool Albuga. Lastead peab Ahulasse jääma. Praegu pole kumbki kool tugev.
Marika: Mille alusel sa seda väidad, et praegu pole tugev. Riigi raha tuleb siis kahele koolile.
Jüri: ettepanek on tõsine, seda tuleb arutada komisjonis. Eelarve juures pole see oluline.
Kalju: Albus on lasteaia juhataja kulud. On kaalutud ka lasteaeda ja Albu põhikooli kokku panna. Tuleb leida kõige mõistlikum tee.
Vello N.: Keegi ju ei tea mis järgmine aasta toimub. Tuultega kohal elame. Keegi ei tea.
Ester: Koolitransporti on suurendatud  (2500 €) Ühtlase Arengu ettepanekutes, kuna tekiks transpordi vajadus Aravetele, kui Ahula kool kinni pannakse.
Kalju: kooli ei saa niikiirelt kinni panna, seda tuleb arutada.
Ahti: jõuaks küll selle otsuse 1. märtsiks ära teha.
Anita: see arutelu on hariduskomisjoni teema.

Ühtlane Areng tegi ettepaneku suurendada Albu Põhikoolis personalikulusid- võtta tööle huvijuht ja õppealajuhataja (2400€+maksud), suurendada remondirahasid 3175€ ja lisada 300€ vähekindlustatud lastele ekskursiooni ja ringi toetuseks.
Kalju: investeeringutesse lisati 8680 eurot, ventilatsiooni lahendamine. Tegelik vajadus on 15000€. Vähendatud on personalikulusid 2000€ - lisatasu üritustele, abilistele. Sotsiaalpedagoog ja tugiteenused on lahtised. INNOVEL on plaanis viia teenused igasse maakonda – sotspedagoog, logopeed, psühholoog.
Psühholoogi teenust ostame praegu sisse, lisatasud õpetajatele, kes neid töid teevad. Logopeed 0,25 kohta.  Vähendatud on ka info ja kommunikatsioonikulusid- 1000€ - mõeldud võrgu poolt. Hooldused tehti eelmisel aastal, mõeldud majasisest võrku.

Kalju: noore spetsialisti toetus on jäänud viimased 2 aastat kasutamata.
Janno: Valimisliidu poolt sooviti suurendada 4000€ võrra, kuna paljud ametikohad on täitmata- õpetajad, noorsootöötaja.
Anita: inimesed ei soovi ennast sellepärast siduda
Jüri: ei pea otstarbekaks tõsta.

Ühtlane Areng tegi ettepaneku tõsta koduhoolduse personalikulusid (3366€+maksud) ja sõidukite majandamiskulusid (1250€). – võtta hooldustöötaja tööle alates 1.03.2014. Samuti tõsta sotsiaaltoetusi peredele 6450€ võrra.
Kalju: koduhooldustöötaja on arvestatud tööle võtta täis kohaga alates 1.07. Praegu on koormus 0,1.
Transpordi osas tuleb üle vaadata elektriautode kasutamine. Praegu läheb auto kulu vallavalitsuse realt.
Ester: miks koduhooldustöötaja alles 1. Juulist?
Kalju: tuleb teha konkursid, leida uus inimene. Tuleb ettevalmistada ametijuhend.
Täna on plaanis ka sotsiaaltoetuste korra muutmine. Varem ei saanud maksta puudega lapse toetust, 120€ aastas.
Anita: muutus määruses on minu palvel. On seotud hetkel miinimumsissetulekuga. Egle küsis minult, kas on mõtet sissetulekust lahti lasta.
Kalju: siin on Egle rehkendused
Ester: kas on arvestatud ka juurdetuleva sotsmaksuga?
Külli: hooldajatoetust maksame kahele inimesele. 1 inimese kohta 95,75€. Laste puhul tuleb juurde, 106€ kuus lapse kohta, tuleb vaadata palju selliseid lapsi on.
Kalju: Töötute sotsiaalse kaitse puhul on omaosalused varem sotstoetuste all olnud
Külli: praegu on ka.

Ühtlane Areng tegi ettepaneku Männil sotsiaalkorteri sisustamiseks ja kasutuselevõtuks- eelarvesse lisada kuluks 1900€.
Kalju: kui on mööbli vajadus, siis selle saame 0 €-ga kirikult
Vello K.: seal on kõike, mida vaja
Jüri: korter on olemas, selle järgi pole vajadust olnud
Janno: peab olema sisustatud korter
Ester: hädavajadus võib tekkida ootamatult
Kalju: Männil peab mõne lihtsalt natuke ümber tegema
Ahti: see tuleb läbi mõelda, mida täpselt sinna vaja on

Kalju: toimetuleku toetuse osas on riigi summa natuke suurem, samuti on eelmise aasta kasutamata jääk. Lisandub 3632 eurot. Vajaduspõhise peretoetuse summa samuti riigi poolt natuke suurem, lisandus kokku 472 eurot.

2.     Vastus arupärimisele.

Arupärimise on esitanud 27.01.2013 volikogu liige Hirvo Rannu.
1) Miks keeldus Albu Vallavalitsus osalemast Järva-Madise Naabrivalve piirkonna loomisel?
2) Palun selgitada: milline seos on käesoleva arupärimise punktis 1 nimetatu ning selle vahel, et Albu Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni liikmeks nimetati IRLi poolt tahtliku kuriteo eest kehtiva karistusega isik?

( Hirvo Rannu sai kirjalikult järgmise vastuse: Vastuseks Teie arupäirimisele teatame järgmist. Albu Vallavalitsus arutas oma 17.12.2013. a istungil MTU Eesti Naabrivalve esitatud ettepanekut luua Järva-Madise külas naabrivalve piirkond ning sõlmida neljapoolne leping. Vallasekretär Ahti Randmere juhtis valitsuse istungil tähelepanu esitatud lepingus sisalduvate Albu valla kohustustele leides, et sellist abi saab osutada ka lepinguväliselt. Samuti leidis ta, et tegemist on seltsingulepingule sarnaneva lepinguga ning võib vajalikuks osutuda kaasata lepingu sõlmimisse volikogu, kuna selliste lepingute sõlmimise õigust pole vallavalitsusele
delegeeritud. Valitsus otsustas rääkida MTÜ-ga Eesti Naabrivalve veelkord läbi lepingu tingimused ning esitada leping vajadusel otsustamiseks volikogule. 18. detsembril 2013.a kasutasid  MTÜ Eesti Naabrivalve esindajad Järva-Madise küla elanikud Albu vallamaja saali selleks, et leping ilma vallavalitsuse osaluseta allkirjastada. Asjaosalistel oli kiire lepingu sõlmimisega ning ei soovinud oodata 27. detsembril 2013. a toimunud volikogu istungini. Teie arupärimise 2. küsimuses sisalduval asjaolul puudub seos Jarva-Madise naabrivalve piirkonna loomisel.)
Teisele küsimusele oli vallavanem kutsunud vastama Siim Kossari (vallavanejm ulatab Siim Kossarile paberi)

Vastata soovib Siim Kossar- Kus sa üldse seost näed? Kust on pärit info, et mul on kehtiv karistus?
Hirvo: mulle tundus nii, kuna vallavalitsus ei olnud huvitatud et piirkonnas turvalisemaks läheb. Nägin vandenõud.
Siim: Kust pärinevad andmed, et mul karistus? Karistusregistrist päringut pole tehtud. Mina olen sotskomisjonis.
Hirvo: pole teisi vist, kellel on karistus.
Vello N.: (Hirvole) mida sa keerutad?
Anita: mina sotsiaalkomisjoni liikmete tausta ei uurinud, mina Siimu sinna kutsusin.
Ei teadnud, et ta on kriminaalkorras karistatud, väljapressimise eest. Hakkasin ka ise siis mõtlema, et kas see on eetiline. Mina vastutan, mina kinnitasin komisjoni.
Jaak: volikogu komisjon ja vallavalitsus on erinevad
Siim: kas on eetiline midagi sellist väita, kui pole päringut tehtud. Jah, mul on kehtiv karistus, aga päringut selle kohta tehtud ei ole.
Janno: internetis on info olemas, see on avalik. Selleks ei pea tegema päringut.
Hirvo: sain vastuse.
Vello N.: Kas peame veel midagi Siimult küsima, küsi!
Hirvo: Mul pole selle vastu midagi, et Siim on sotskomisjonis.

3.     Naabrivalve piirkonnast Järva-Madise külas

 Kalju: vandenõuteooriat ei ole. Pädevus lepingu sõlmimiseks vallavalitsusel puudus. Maavanemaga on suheldud, samuti naabrivalve inimestega. Leping on saadetud. On otsustatud sõlmida osapooltega leping.
Jüri: Volikogu on nõus, et ka edaspidi selliseid piirkondi tekiks.
Ester: pole midagi delegeerida, see pole KOVile antud ülesanne. Kas ka edaspidi peame sellega volikogusse pöörduma.
Jüri: Info võiks tulla ka volikokku
Ahti: Leping sõlmitakse naabrivalve MTÜga, et seda pärast laiendada. Siis sõlmitakse inimeste ja naabrivalve vahel.
Kalju: praegu on 2 liiget
Hirvo: kokku 4 liiget, 2 Järva-Madiselt, 2 Kaalepist.
Ahti: mina ei näe vajadust selliseks lepinguks, saame teisiti ka teha
Hirvo: vallale sellega kohustusi ei kaasne
Vello N.: teeme naabrivalve kui tahame, keegi ei pea seda lubama. Mida vald peab tegema?
Ester: kohalik omavalitsus toetab, aitab infopäevi teha jms
Jüri: jah, sõlmida leping
Ahti: kas sellisel kujul?
Jüri: jah. Teine pool valmistas selle ette


4.     Albu Põhikooli hoolekogusse esindaja nimetamine

Jüri: Enne oli hoolekogus Claire, praegu ettepanek nimetada valla esindajana hoolekogusse Kalju.
Kalju: arutasime hoolekogusse uue esindaja määramist ka sügisel, aga Egle ütles, et tema on äraminekul ja jäi nii nagu oli.
Ester: kas uus noorsootöö- ja haridusspetsialist tuleb?
Vello N.: las Kalju töötab, vaatame kuidas tal läheb
Janno: kui praegu on ka Ahula kooli hoolekogus, äkki siis ei jõua?
Kalju: jõuan
Jüri: kui ettepanekuid pole siis paneme hääletusele.
Kalju hoolekogu esindajaks nimetamise poolt 9, erapooletud 2 (Hirvo, Ester).

5.     Albu valla teenetemärkide andmine

Esitati teenetemärkide kandidaatideks Ülle Bürkland, Kersti Liivak ja postuumselt Inge Kuusemaa.
Vallavalitsusest tuli ettepanek anda teenetemärk Ülle Bürklandile ja Inge Kuusemaale.
Ester: Aasta tagasi oli Bürklandiga probleem ja nüüd on see nagu pori näkku viskamine inimestele, et anname teenetemärgi. Albu rahvas oli rahulolematu. Kas peame premeerima?
Marika: ta teenindas kõiki edasi
Kalju: Ülle Bürkland on töötanud 17 aastat perearstina, tegi tööd ka vabal ajal, oli ka nö sotstöötaja. Perearstina oli tugev, kolimine oli tingitud sellest et ta ei suutnud kahte kontorit üleval pidada. Perearsti kui asjatundjana on ta üks parimaid maakonnas. Anda talle kui perearstile.
Jüri: arutelul ei osalenud, aga rahvalt olen Ülle kohta head kuulnud. Ta sai kasutada tugevaid diagnoosimise meetodeid. Rahvas oli rahul. Eks alati on nii plusse kui miinuseid ja kõik ei ole alati 100% rahul.
Ahti: see oli tema töö. Teenetemärk antakse aktiivse ühiskondliku tegevuse eest.
Kalju: tema töö oligi vabatahtlikult palju
Vello N.: iga aasta 1.06 toimub rahvamatk, kus Ülle on alati osalenud, pole kunagi mingit virisemist. Tuleb ja läheb nii kui vaja
Jaak: Kersti on ühiskondlikku aktiivset tööd teinud oluliselt rohkem kui Ülle.
Kalju: Vallavalitsuse seisukoht oli, et peale laulu-tantsupidu vaadata uuesti ja siis esitada Kersti kandidatuur.
Anita: ühiskondlikult ma ei tea, aga kui on olnud haige laps, kes pole Ülle nimistus, siis Ülle ikka tuli kohale.
Ahti: see on arsti eetika. See on tema töö.
Ester: võimalik on ju teha ka tänukiri, et tänada.
Vello N.: kõik tublid, teha siis kõigile
Hirvo: teen ettepaneku anda 1 teenetemärk, Inge Kuusemaale
Vello K.: ma ei ole tema nimistus. Kas on vaja jagada siis niipalju.
Anita: kas tõesti tunnustatakse inimest alles siis kui teda pole
Kalju: (Jaagule) anda siis kõigile kolmele
Janno: mina Üllet ei tundnud, aga praegu jääb mulje et anname teenetemärgi et „aitäh, et ära läksid“. Kõigepealt läks Albust ära, nüüd läheb Ahulast ära.
Marika: inimene võib oma töökohta valida
Jüri: paneme hääletusele, kas anda 2 teenetemärki (Ülle ja Inge), üks (Inge) või kõigile kolmele.  Või anda kõigile hoopis tänukiri ja teeneteemärki üldse mitte anda.
Ester: tänukirja ei saa anda postuumselt.
Kalju: Ülle tähtsus ei ole väiksem kui Inge oma. Peaks oskama hinnata inimest ja seda kui palju arstitööd ta teinud on.
Jüri: mina kõigile kolmele andmist ei toeta, siis kaotaks teenetemärk oma sära.
Marika: Inge on selle kõige rohkem ära teeninud
Vello N.: kas kõigile ei saa anda siis või?
Jaak: Ingele teenetemärk, teistele tänukirjad
Vello N: Ester, suur tarkpea, kas kõigile kolmele ei saa siis anda vä?
Ester: tänukirja ei saa anda kõigile kolmele, aga teenetemärki saab anda, kuid see kaotab sära
Vello N.: anda ikka kolm teenetemärki siis, see tükk paberit pole mitte midagi, kas on kahju austada inimest siis?
Jüri: panen hääletusele, kes on poolt et anda üks teenetemärk.
Poolt 9 vastu 2
Jüri: hääletusele panna, et teenetemärk anda Inge Kuusemaale
Poolt 9 vastu 2

Jaak Madison lahkus istungilt.

6.     Albu valla aasta tegija nimetuse andmine

Esitati Kaalepi inimesed ja Tiina Kask.
Komisjonis otsustatud, et anda Tiina Kask´ile.
Kõik poolt

7.     Volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimene valimine

Kandidaadid: 1) Marika esitas Vello Kleitsmanni – nõusolek olemas
2) Ester esitas Tanel Liiva – nõusolek olemas
Ester Vello K.´lt: oled juba päris mitme komisjoni aseesimees, jõuad ka?
Vello K.: jõuan ikka
Vello N.: varasemaid karistusi ka on?
Vello K.: ei ole
Tanel: pole karistusi

Salajasel hääletusel Vello poolt 6 häält, Taneli poolt 3 häält, 1 hääl tunnistatud kehtetuks.

8.     Jäi ära

9.     Albu valla ettevõtlustoetuse määramise korra muutmine

Eelnõu kandis ette Taemar Pai. Selgitab, et oli juhtum, kus ettevõtte omanik ise elab Ambla vallas ja vald sellest ettevõttest ega isikust ise kasu ei saa.
Ester: kas kõik juhatuse liikmed peavad olema valda sisse kirjutatud.
Taemar: arutasime seda komisjonis, ja leidsime et jah, peaks kõik olema
Jüri: tavaliselt küsivad toetust üksikettevõtjad, suured ei küsigi
Taemar: Pigem jah FIEd ja ühe juhatuse liikmega äriühingud. See on mõeldud siiski pigem alustamise toetusena
Arutati kas viia muudatusena sisse ka taotluste esitamise tähtaeg 1.10 ja otsustati et arutelu jätkub järgmises volikogus.

10.       Keskkonnakompleksloa muutmise taotluse kohta arvamuse esitamine.

Kalju kannab eelnõu ette.
Ester: tutvusin taotluse ja selle lisadega. Ei leidnud põhjust, miks ei peaks luba andma. Olid lisatud väga põhjalikud plaanid ja analüüsid.
Eelnõu kinnitati kõigi poolthäältega

11.       Albu valla eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra muutmine.

 korra muutmist ei ole sotskomisjonis arutatud.
Anita: Egle on minuga kui lapsevanemaga sellel teemal rääkinud ja komisjoni ma kokku ei kutsunud, kuna oli küsimusi liikmelisuse osas.
Ester: kas komisjoni töö oli peatatud
Anita: pole komisjoni lihtsalt kokku kutsunud
Ester: määrus on toores. Põhimääruse järgi peab määruse seletuskirjas olema õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Komisjonis ei ole seda arutatud. Kas olete tervikteksti  ja muudatusi koos lugenud?. Eelarvesse toob see lisakoormuse. Pole kusagil öeldud, mis see eelarvele toob.
Ahti: see on toores. Sellisena seda vastu võtta ei saa. Üle tuleb vaadata terve tekst.
Kalju: seda saab teha ka tagasiulatuvalt 1 jaanuarist?
Ahti: see pole üldse võimalik. Äärmisel juhul saab eelnõu vastu võtta ilma 1. punktita.
Ester: Türil on tehtud väga hea määrus, mida eeskujuks võtta. Määrus peab olema üheselt mõistetav.
Kalju: praegu seotakse vaid lahti sissetulekust
Janno: sotstoetused peaks olema nendele kellel on toimetulekuraskused, mitte kõigile ühtemoodi.
Hirvo lahkus
Anita: puude määratud toetus ei pea olema seotud sissetulekust.
Ester: igal juhul peab olema kalkulatsioon juures
Janno: kas peaks toetusi ikka jagama kõigile, ka neile kelle sissetulekud on head?
Anita: kas ei tehta kõigil vahet või tehakse. Panna kõik võrdsetel alustel. Sotsiaalkomisjoni kutsuks kokku, kui on arutatud liikmelisus. Sotsnõunik tuleks komisjoni ametnikuna.
Ahti: nõunik ei pea olema komisjoni liige. Ükski ametnik ei pea olema liige volikogu komisjonis.

Jüri: Jätta eelnõu järgmisele lugemisele.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar