28.08.2014 esitatud Arupärimine. Albu Valla 2014 aasta eelarves oli kavandatud alates 1. juulist 2014 võtta tööle täiskoormusega koduhooldustöötaja ning selleks on planeeritud ka rahalised vahendid valla eelarvesse.

Hr Kalju Kertsmik
Albu vallavanem

ARUPÄRIMINE

Albu valla hooldustöötaja puudumine

Albu Vallavolikogu 27.12.2013 määrusega nr 11 muudeti Albu Vallavalitsuse teenistuskohtade koosseisu määrates hooldustöötaja koormuseks 1. Täiskoormusega hooldustöötaja pidi tööle asuma 1. juulist 2014. Valla eelarves on selleks ka vahendid ette nähtud, samuti on olemas koolitatud inimene, kes selle teenistuskoha võiks täita.

Kuna vaatamata vajadusele ei ole praegu Albu vallas ühtegi hooldustöötajat, siis soovime teada, miks ei täideta vallas sotsiaalhoolekandeseaduses, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja Albu vallavolikogu 19.12.2003 määruses nr 29 „Koduteenuse osutamise tingimused ja kord Albu vallas“  toodud kohustusi?

Palume arupärimisele esitada faktidega põhjendatud vastus kirjalikult, kuid suuliselt volikogu järgmisel istungil.


VL Ühtlane Arengu nimel:

Ester Valdvee
Aune Suve-Kütt
Teele Roosimägi

30.04.2014 Albu Vallavolikogu istungist lühike kokkuvõte

Kohal volikogu liikmed - IRL- Jüri Kommussaar, Vello Niinsalu, Maiu Mäe, Jaak Madisson, Anita Homin, Marika Tamtik, Vello Kleitsmann;  Valimisliit Ühtlane Areng- Ester Valdvee, Tanel Liiva, Janno Rodendau. Teele Roosimägi (asendab Hirvo Rannu).
Kantakse ette päevakord ja see jääb samaks.
Albu Vallavolikogu istungi päevakord:

1. Euroopa Parlamendi valimiste korraldamiseks jaoskonnakomisjonide moodustamine
2. Albu valla eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord vastuvõtmine.
3. Ahula Lasteaed-algkooli arengukava kinnitamine.
4. Vallavalitsuse liikme vabastamine ja uue liikme kinnitamine
5. Sotsiaalkomisjoni koosseisu muutmine
6. Huvikooli õppetasu hüvitamise kord.
7. Maa munitsipaalomandisse taotlemine

1. Euroopa Parlamendi valimiste korraldamiseks jaoskonnakomisjonide moodustamine
Ahti R: toimuvad 25. mail. Toimuvad jaoskondades nagu alati. Ootasin ettepanekuid komisjonide koosseisude kohta. Ahulas on komisjon sama, mis eelmistel valimistel. Albus – Ingrid Sommer ja Marge Mikson on varasemalt valimistega kokku puudunud. Uued on Anu Tommula ja Birgit Itse, kes ise avaldasid soovi.
Ester V:Kas Birgit on meie valda sisse kirjutatud?
Ahti R: Ei ole aga pole oluline
Jüri K: Paneme hääletusele.
Kõik poolt

2. Albu valla eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord vastuvõtmine.
Jüri K: on arutatud sotsiaaltoetusi erinevates koosseisudes ja ka vallavalitsuses. Sotsiaalkomisjon kokku ei ole tulnud, ei ole kuulnud ettepanekuid.
Anita H: oleme kokku saanud küll, ettepanekud esitatud. § 3 toetuste taotlemise tingimused - istusime Jelenaga koos, kui saime kätte andmed, mis meie valda puudutavad. Meil vallas 9 puudega last, leidsime 2-3 lapsevanemat, kes oleks taotlejad. Kui määrus hakkaks kehtima teisest poolaastast, oleks kulutus kokku 2200 eurot.
Janno R: Kas seal sees on ka sotsiaalmaks?
Anita H: Jah, see on sisse arvestatud. Täpsustama peaks ehk ka § 3 sõnastust – praegu sees  „vähekindlustatud või erivajadustega“ see on ikka piirav, kuna nüüd ei ole määrus enam seotud sissetulekuga.
Ahti R: § 3 on kokkuvõte eeldustest, mille alusel võiks toetust maksta, kitsalt seletatud.
Anita H: On välja pakkuda oma variant.
Ester V: Millal koosolek oli? Arutasite komisjonis?
Anita H: See oli ammu
Ahti R: Kas komisjon on hiljem ka koos käinud?
Anita H: Komisjon käis vahepeal ka koos, tegime oma parandused ja täiendused aga millegipärast need selles tekstis ei kajastu. See ei ole viimane tekst, mis täna laual on.
Ahti R: mina mingisuguseid täiendusi saanud ei ole. Uut teksti esitatud ei ole.
Anita H: Kas § 3 sõnastus ei välista seda, et kõik ei saa seda toetust?
Jelena O: Loen välja nii
Janno R, Marika T: ma ka
Teele R: kuludokumendid tuleb esitada praeguse määrus teksti järgi iga toetuse taotlemise puhul? Ettepanek oleks et § 4 p 2 täpsustada, näiteks :“ Taotlusele lisatakse määruse § 2 p 1-4 nimetatud toetuste taotlemise korral:“
Ester V: Lisada määrusesse see, milliste toetuste taotlemisel tuleb lisada dokument, näiteks ranitsa- ja sünnitoetuse taotlemisel ei ole vaja lisada kuludokumente, kuid samas on õigus toetuste väljamaksmisest keelduda kui kuludokumente esitatud ei ole.
Jüri K: aga lisame siis täienduse § 4  p 2-le, milliste taotluste puhul kuludokumendid nõutud on.
Janno R: Kas määruses viidatud „Vähekindlustatud“ on riigi poolt kuidagi piiridega määratud.
Anita H: Kas meie vallal on välja kirjutatud, kes on vähekindlustatud ja kes mitte?
Jelena O: Ei ole, teisi määrusi olen vaadanud, neil on välja kirjutatud, mõisteid seletatud ei ole.
Ester V: Meil mõisted lahti kirjutamata. Määrus peab selge ja arusaadav olema.
Anita H: „Riskigruppi kuuluv“ tuleb samuti lahti kirjutada.
Janno R: § 5 p 4 kohta,  sätet tuleb korrigeerida, kuna lastel on vaja tihedamini prille uuendada kui kord 5 aasta jooksul
Ester V, Anita H: Nõus
Ester V: Ei saa aru, kuidas ei ole Ahtini jõudnud sotsiaalkomisjoni ettepanekud.
Jüri K: Anita pange punktid kirja, päevakorra lõpus arutame
Anita H: mul need olemas tegelikult
Ester V: § 6 kohta- arsti poolt määratud meditsiinilise abivahendi kohta. Arst annab tõendi iskliku abivahendi kaardi saamiseks, mis läheb maavalitsussse
Ene O: 1 koopia sellest jääb ka valda.
Ester V: abivahendi kaardil on pigem kirjas, et isikul on liikumispuue, aga pole kirjas millist abivahendit vaja.
Jüri K: Valibki sellise nagu vaja
Ester V: Määruses kirjas ju, et see nagu arsti määratud
Jüri K: Paneme siis, et vastava abivahendi
Anita H: oleneb sellest kuidas arst kirjutab
Jüri K: pole mõtet arutada, paneme üldiselt nii, et kõigile sobib. Kas on midagi veel vaadata?
Janno R: § 7, raviteenuste transport, osa ju kompenseerib riik samuti?
Ester V: osa riigilt jah, aga 0,14 €/km ei kata kuidagi tegelikke sõidukulusid.
§ 3 ütleb, et makstakse selliseid toetusi, mida ei ole võimalik hüvitada riiklike või kohalike toetustega, ka see tuleks siis ümber teha, kuna raviteenuse transporti riik katab samuti.
Anita H: tegelikult peaks toetama ka taastusravis käimist
Ester V: Mis sinu ettepanek § 7 ?
Anita H: pole ettepanekut, olen nõus, transpordile kulub palju
Janno R: ka tervete lastega on vaja arsti juures käia
Anita H: Jaa, loomulikult
Jaak M: ei saa üksühele ühe lauaga võtta
Janno R: kui peres on 3 või enam last, siis ka see võrdub vähemalt ühe puudega lapsega, nende arsti juurde transport läheb samuti maksma, miks seda ei toetata?
Teele R: millised on selle § 7 seotud kulutused eelarvele, kas see raha on olemas? Mitu inimest reaalselt saaksid sellist toetust kasutada?
Anita H: sotsiaali eelarve on sellel aastal suurem. Transpordi toetus oli varem sissetulekust sõltuv, siis seda eriti samuti ei kasutatud. Rääkisin sel teemal ka vallavanemaga
Jüri K: saame üle küsida
Janno R: kui suur see summa täpselt on?
Jüri K: kui Kalju tuleb, saame täpselt küsida. Vaatame veel, mis vaja arutada. sots, tehke märkmeid, saame järgmine kord selgeks.
Ester V: Kas on veel äkki mingisuguseid toetusi, mida ka riik maksab? Sünnitoetus?
Ahti R: Sünnitoetused vaid vallast.
Teele R: kas ravimitoetusi ei saada riigilt?
Ester V: hüvitatakse juba ostmisel, eraldi ei ole.
Jüri K: kas § 3 sai ära?
Jüri K: kas § 4 jääb sama. Ei § 4 lg 2 tuleb muuta.
Ester V: § 4 lõige 5 punkt 4 sõnastada ümber, tuleb üle vaadata dokumentide osa.
Anita H: § 5 lg 2 muuta lauset. Ühelt sotsiaalkomisjoni liikmelt tuli ettepanek, et hüvitada prilliklaaside maksumus.
Ester V: ei hakata ostma niisama, 50% peab nagunii ise maksma, lapsed kasvavad, võiks mõelda.
Jüri K: peaks lapsed eraldi kirjutama?
Marika T: osadel prillidel on erilised raamid
Jüri K: äkki see polegi probleem, las ta jääb.
Jüri K: § 7 transpordiosas on vastuolu
Ester V: sinna ei lähe ainult puudega lapsed, vaid ka puuetega täiskasvanud. Täiskasvanul pole võimalik käia näiteks arsti juures üksi.
Jüri K: kas § 8 jääb samaks?
Jüri K: riskigruppi kuuluv maha võtta?
Teele R: äkki pigem riskigruppi kuuluv lahti kirjutada?
Jüri K: paneme, riskigruppi kuuluv lahti kirjutada
Ester V: esimesed 10 päeva peab haiglas ise maksma
Jüri K: sotskomisjon vastake teie,  ma ei ole kursis
Anita H: ma ei kuulanud, rääkisin, mis jutt § 8?
Ester V: tuleb lahti kirjutada, mis on riskigrupp
Jüri K: panin kirja, hooldajatoetus  (§ 10)  jääb samaks?
Anita H: ei, peaks olema kirjas, et kehtivat rehabilitatsiooniplaani omav laps, täitmist ei saa kontrollida
Ahti R: äkki võiks lõige rehabilitatsiooniplaani nõudega olla?
Anita H, Ester V: ei, täiskasvanutel pole rehabilitatsiooniplaan nõutav
Ester V: kuidas sõnastada 1 lõike punkti 2?
Anita H: § 10 lg 1 p 2 : „3 kuni 18 aastase raske või sügava puudega lapse, kes omab kehtivat rehabilitatsiooniplaani, vanemale või eestkostjale, kes ei saa puudega lapse hooldamise tõttu töötada“
Teele R: äkki peaks § 10 lg 5 lisama, et maksmine lõpetatakse vanema tööleasumisel vms.
Jüri K: Panna juurde see, et kui vajadus lõppeb või asub tööle.
Janno R: § 10 kohta,  kuidas seda hooldusvajadust hinnatakse?
Ahti R: see puudutab täiskasvanuid, laste puhul ei hinnata.
Teele R: kui laps käib lasteaias või koolis, siis ei saa ju öelda, et vanem ei saa lapse puude tõttu tööl käia.
Anita H: osadel kindlasti on võimalik ka puudega lapse kõrvalt tööl käia, oleneb kindlasti ka puudest.
Janno R: 3-18 a kirjas, aga 18+?
Anita H: omavalitsus hindab
Ahti R: tuleb hinnata kas hooldatav vajab hooldajat
Teele R: äkki peaks ka hooldusvajaduse hindamise mõistetesse kuidagi paremini kirjutama?
Marika T: täiskasvanutel ka tegelikult rehabilitatsiooni plaan.
Anita H: kõikidel täiskasvanutel ei ole.
Jüri K: kas seda § veel vaja arutada? § 11 jääb samaks?
Ester V: ei oska öelda, kuna enne pole olnud
Anita H: äkki peaks panema tähtajad, et kui kaua mingisugust tugiisiku toetust makstakse? Arutasime seda sotskomisjonis
Jüri K: kas seda vaja üldse? Vahepeal oleks, vahepeal mitte? Mida volikogu arvab? Las jääb §d 11, 12, 15, 16, 14, 17 samaks? - kõik nõus
Janno R: milline on „kõrge iga“?
Jüri K: 70 a paras iga, äkki paneks siis numbriliselt
Jüri K: kas oleme 70 poolt?
Ester V: pole nii vana 70 midagi, § 6 järgi peab abivahendi vajalikkust tõestama
Vello N: kas saame kokkuleppele?
Janno R: kõrge ea asemel 70 aastane?
Jüri K: kas saime lõppu?
Vello N: 20 eurot eaka tervisetoetus
Jüri K: ärme praegu numbreid liiguta.
Anita H: määrus jõustuks II poolaastast?
Jüri K: seda vaatame siis, kui määruse uus terviktekst olemas ja korras
Janno R: jah enne ei saa
Jüri K: ja kui võimalik siis sotskomisjon võiks oma uue teksti varem saata volikogu liikmetele, ei pea ootama kuni volikogu materjalid välja lähevad, võib ka 2 nädalat enne volikogu saata, siis saaks ka parandusettepanekuid enne teha.
Jüri K: aitäh, see punkt sai läbi, sotskomisjon, palun materjalid varem laiali saata.

3. Ahula Lasteaed-algkooli arengukava kinnitamine.
Jüri K: Kas keegi on tutvunud?
Marika T: asutuse nimi peab olema kõik suurte tähtedega, päris nimi.
Jüri K: muudame ära, on sisu poolt ka midagi?
Teele R: kas eelmine arengukava oli 2008 – 2011 kohta?
Marika T: Jah
Teele R: Mis vahepeal oli, aastatel 2012-2013?
Marika T: Tegevuskava
Ester V: tegevuskavas kokkuvõtte hindamisest - võiks olla lühidalt. Kas kogu sisehindamine sisse pandud, maht liiga suur. Küsimus SWOTI kohta
Saabus Kalju Kertsmik
Marika: SWOT-i ei pea enam üldse tegema
Ester V: on vaja hinnata probleeme, olukorda jne.
Ester V: palju sisehindamist, üle poole arengukavast
Jüri K: Miks ei või olla?
Ester V: Peatüki pealkirjas on, et kokkuvõte, kuid tegelikult kogu sisehindamine.
Marika T: See on meie vaade, meie asutuse vaade, kui me leidsime, et nii sobib siis las olla
Kalju K: konsulteeriti maavalitsusega, öeldi, et väga hea, et pikalt, annab tooni.
Teele R: küsin laste arvu prognooside kohta. Kas te ei arva, et arengukavas toodud lastearvud just kooli pool 2015/2016 (10 last 1 klassis, kokku koolis 20 last)  ja 2016/2017 (9 last 1 klassis, kokku 26 last) õppeaastateks on liiga optimistlikud?
MarikaT: prognoos on lasteaias käivate laste arvu järgi, praegu nii palju lapsi lasteaias
Janno R: mitu % Ahula lasteaia lastest läheb otse Ahula kooli?
Kalju K: enamvähem arvud tasakaalus, samapalju kui tulnud, niipalju ka läinud.
Janno R: ei ole
Teele R: tooksin näiteks varasema arengukava prognoosi ja tegelikkuse, 2008/2009 õppeaastal pidi koolis olema prognoosi järgi 27 last, tegelikult oli 23, 2009/2010 aastal 30, tegelikult oli 24, aastal 2010/2011 37, tegelikult 29 jne. Keskmiselt on esimesse klassi minejate arv jäänud 7 kanti, viimastel aastatel on olnud veel vähem, 2011/2012 oli 4 last, 2012/2013 5 last ja 2013/2014 samuti 4 last. Albu valla arengukava prognoosis, mida antud arengukava peaks järgima, on 2015/2016 õppeaastal koolis 19 last, 2016/2017 aastal 22 last, 2017/2018 17 last koolis. Kuna ka varasema arengukavaga on prognoosiga eksitud, ehk peaks siiski panema natuke reaalsemad arvud.
Marika T: me ei saa ka vähem prognoosida, kui laste arv lasteaias on nii suur.
Teele R: te ei tea ju kindlalt, et kõik lapsed kes Ahulas lasteaias käivad tulevad ka sinna kooli.
Marika T: enamus lapsi lähevad ikkagi lasteaiast siia kooli.
Teele R: aga mitte kõik. Arvan, et prognoositavad arvud peaksid olema väiksemad ja reaalsemad. Juhin tähelepanu ka, et arengukavas on lasteaia laste arvud erinevates kohtades erinevad. Ühes kohas märgitud et lasteaiarühmades kokku 41 last, hiljem enne prognoosi on märgitud et lähtekohaks on 39 last. Kumb arv siis õige on, palju lapsi on?
Marika T: mis lehekülg?
Teele R: 9
Marika T: paar last käivad ajutiselt Albus lasteaias, järgmisel aastal tulevad tagasi, sellepärast ka erinevad arvud
Teele R: palju siis tegelikult lapsi on rühmades kokku, 39 jah?
Jüri K: paneme selle numbri, Marika ütle number, 39?
Marika T: jah
Kalju K: need numbrid, 2 tükki ei loe midagi
Teele R: Numbrid võiksid ikka klappida.
 Huvitegevus p 2.6, märgitud et 2013/2014 aastal tegutsevad mitmed ringid, nende seas ka jalgpallitrenn, kas see pole mitte vallaring?
Marika T: meie lapsed käivad seal
Janno R: see ju vallaring ikkagi, seal käivad lapsed üle valla, mitte vaid Ahula koolist.
Kalju K: selle üle pole mõtet vaielda
Teele R: läbivalt on arengukavas valesti kirjutatud erinevate asutuste nimesid, need tuleks  ka muuta – õige oleks SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel ja Valgehobusemäe Suusa-ja Puhkekeskus. P 2.7 õpikeskkond – Kas arvutid on töökorras?
Marika T: Jah
Teele R: Kuidas lähevad lapsed koolist/lasteaiast rahvamajja tundi?
Marika T: üks õpeataja saadab lapsed teeni, teine on vastas.
Teele R: Kas blogisid kasutatakse aktiivselt?
Janno R: viimane blogi postitus oli eelmise aasta mais
Marika T: jah, kasutatakse ja meil on ka suletud grupid facebookis, kus infot jagatakse
Teele R: personalijuhtimise parendusvaldkondade juures märgitud, et soovitatakse kõikide asutuse töötajatega läbi viia arenguvestlusi, kas arenguvestlused on toimunud?
Marika T: jah
Teele R: p 3.4 ressursid,  lk 16, märgitud et õppeasutus on enda jaoks määratlenud olulised ressursid, millised need on?
Marika T: oleme võtnud osa tasuta programmidest, õpetajad on osalenud tasuta koolitustel jm.
Teele R: p 3.5.1, pealkirjaks on õppekava, aga sisus märgitud vaid õppeasutuse kohta.
Marika T: kas midagi on valesti, vaatan üle?
Teele R: tegevuskava p 2 , personalijuhtimine, lk 22 – milline on see optimaalne struktuur? Mis see lause tähendab?
Marika T: see tähendab, et saime endale remondimehe, pereõe, klasside rühmade liitmine, iga aasta  vaadatakse struktuur üle.
Teele R: tegevuskava – personali arendamine, p 8 on märkimata, mis aastal „Kiusamisest vaba lasteaed“ koolitus personalile läbi viiakse. Lahtrid tühjad.
Marika T: see aasta koolitus, iga aasta muuta
Teele R: lk 25, 4 punkt, koostöö KOV, teiste koolidega jm. Allasutuste hulgas on märgitud ka  päästeteenistus. See nagu ei ole õige, tuleks ära võtta sellest loetelust. Samuti tuleks sinna sotsiaalse varjupaiga korrektne asutuse nimi kirjutada.
Marika T: vaatan üle
Teele R: eelarveliste ressursside juhtimine – tegevuskavasse on märgitud ülesanneteks eelarve koostamine, vahendite jälgimine jms, tuleks maha võtta, need on juhataja tööülesanded, neid ei peaks arengukavasse kirjutama.
Teele R: p 6.5.1, kas esmaabikoolitus õpilastele ja lasteaialastele ainult 2016 aastal? Peaks olema igal aastal, uusi lapsi tuleb ju peale.
Marika T: tellitud koolitus meil alles oli, jooksvalt tehakse ka, aga tellime konkreetse koolituse jälle 2016 aastal.
Ahti R: arengukava ei pea sisaldama kooli ülesandeid, vaid eesmärke, arengusuundi
Kalju K: ega see midagi halba tee ju
Ahti R: kui nii ütled
Teele R: arengukava täitmist kinnitab ju volikogu, mitte vallavalitsus?
Marika T: pole vastavat dokumenti, mis seda sätestaks
Ahti R: sa ei tea kes seda kinnitab? Loomulikult volikogu.
Ester V: arengukavas peavad olema kajastatud konkreetsed arengut näitavad eesmärgid ja tegevused.
Marika T: Meil väike kool, arengukava nagu diplomitöö, kui jätame ainult eesmärgid, siis see ainult mulamula
Teele R: SWOTi kohta küsin. Kooli võimalusteks on märgitud vesi ja elekter? Ega me kiviajal ei ela, see ei ole ju ometi vaid võimalus.
Marika T: no meil on nendega probleeme olnud ju
Ester V: te ei saa ise neid mõjutada, SWOT natuke valesti tehtud
Ester V: Tugevused/nõrkused peavad olema välja toodud
Kalju K: SWOT analüüs on ajast ja arust, seda pole enam vaja
Ester V: seda peab oskama teha
Teele R: Märgite üsna alguses, et toimuvad kehalise kasvatuse tunnid Valgehobusemäel? Kui palju on olnud kehalise tunde 2013/2014 aastal.
Marika T: See aasta polnud lund, muidu on olnud küll eelmistel aastatel.
Teele R: minu poolt kõik
Ahti R: E- kooliga ei soovi ühineda?
Marika T: see on liiga kallis, meil väike kool, aasta peale oli 1000 eurot vist, pole kasulik, oleme lapsevanematega tihedas kontaktis
Jüri K: küsimusi, ettepanekuid?
Ester V: lisada muudatused
Jüri K: veel? Ei
Ester V: ettepanek muudatused kirja panna ja järgmine kord kinnitame
Ahti R, Janno R: ei näe täpseid arengupunkte
Marika T: nii nagu riik ette näeb, mis küsimus see üldse on!? Meil väike kool, eesmärk anda lastele alusharidus, laiendada silmaringi jne.
Kalju K: võiks panna, et oli komisjoni ettepanek
Ester V: mahtu ja vahtu palju, konkreetsust vähe
Marika T: meil on iga aasta tegevuskava
Jüri K: Marika, mis on sinu ettepanek?
Marika T: vastu võtta, sest hariduskomisjonis on piisavalt kompetentsed inimesed, kes haridusest rohkem jagavad
Jüri K: panen hääletusele.
Poolt 7, vastu 4 (VL Ühtlane Areng)
Vastu võetud.

4. Vallavalitsuse liikme vabastamine ja uue liikme kinnitamine
Kalju K: teen ettepaneku, et vallavalitsus jätkaks 6-liikmelisena,vabastada Egle Tiitsmaa
Ahti R: tuleb lisada ka KOKSi § 22 lõike 1 punkt 16 – valitsuse liikmete arvu kinnitamine.
Ahti R: pealkirja sõnastus teistmoodi
Ester V: preambula tuleks ka ümber teha, kust oleks näha, miks liikmete arvu muudetakse.
Kalju K: Olen vestelnud nii haridus kui ka sotsiaalnõunikuga, kuid nad ei ole nõus hakkama vallavalitsuse liikmeteks
Janno R: kas ütlesid ka, miks pole nõus, võiks ikka olla keegi, kes neid valdkondi valdaks hästi
Kalju K: kutsume istungile kui on vajadust
Jüri K: kas tuleb teisi ettepanekuid?
Janno R: häid mõtteid jääb vähemaks
Kalju:  head mõtted pole kuhugi kadunud
Ahti R: aga kui 6 liiget, siis hääletusel 3/3, mis saab?
Kalju K: saame hakkama
Jüri K: ettepanek jätkata 6 liikmelise vallavalitsusega, hääletus, vastu võetud

5. Sotsiaalkomisjoni koosseisu muutmine
Jüri K: Anita juhata sina
Anita H: Diana Kuusemaa avaldas soovi lahkuda, valituks sai Olga Krabi, suhtlesime ka teiste sotsiaalkomisjoni liikmetega, nad olid nõus.
Jüri K: kas on teisi ettepanekuid? Hääletus, kõik poolt

6. Huvikooli õppetasu hüvitamise kord.
Jüri K: noorsootöö- ja haridusespetsialist kontrollib, et see laps seal koolis käiks
Janno R: koolitransport?
Kalju K: see kehtestatav määrus puudutab vaid 1 lapsevanemat, kelle laps käib Paides muusikakoolis.
Teele R: Kui tunnistada kehtetuks 2004 määrus „Õppimisega seotud kulutuste hüvitamise kord“, siis mõjutab see ka ju sõidusoodustuste saajaid, õpilaste vedu ja muu transpordi hüvitamist ning huviringide hüvitisi.
Ahti R: ei ole vaja hüvitada huviringe, tasu on vaja kehtestada nii, et lapsevanemad jaksaksid maksta.
Kalju K: tasudega pole probleeme olnud, oleme kuulnud Pillelt jt koolijuhtidelt, treeneritelt
Ester V: selle määrusega langeb see ära, et vald hüvitab 80% Albu valla koolide õppekavaväliste huviringide õppetasust. Samuti väljaspool Albu valda üldkeskharidust omandavatele õpilastele kord nädalas õppeasutusse ja tagasisõidu kulude hüvitamine.
Kalju K: see puudutab vaid ühte last
Jüri K: teeme nii, et 1. septembrist hakkab see määrus kehtima ja selleks ajaks saab ka teiste küsimuste lahendamiseks vastavad korrad vastu võtta.
Teele R: võtame uued korrad koos vastu, mitte iga osa eraldi.
Kalju K: sõidusoodustuse paragrahvi kasutab 1 lapsevanem, kelle laps käib kaugemal kui 3 km koolis
Jüri K: ettepanek lükata edasi
Ester V: küsimus õppetasu hüvitamises 70% ulatuses, kas paneme ka hüvitamise ülempiiri?
Kalju K: tänases praktikas pole see vajalik
Marika T: peaks panema, et kui kõrge see ülempiir on ja mitmes huvikoolis
Jüri K: nõus
Ester V: § 3, õpilane kes elab Albu vallas, kuid käib Aravete koolis, kas me tal ei maksa huvikooli?
Ahti R: eesmärk on hoida lapsi käima Albu koolis
Jüri K: peame arutama seda edasi, see määrus tahab läbi arutamist ja mõtlemist
Ester V: tuleb välja kirjutada huvikool seaduse mõistes
Ahti R: seda ei saagi muud moodi mõista, huvikool ongi huvikool
Jüri K: ettepanek jätkata järgmine kord

7. Maa munitsipaalomandisse taotlemine
Istungile kutsuti maanõunik Helve Saar
Helve S: Taotleme munitsipaalomandisse Ahula töökodade taga asuva tee.
Teele R: kas aadress on määratud?
Helve S: On aga siin pole märgitud. Teine on Männil asuv puukuur, need on ilma dokumentideta hooned, vald otsustab kas müüakse kellelegi või mitte?
Jüri K: Kas on ettepanekuid
Teele R: preambulas tuleks täpsustada VV 23.10.2008 määruse nr 155 pealkirja.
Jüri K: kas kõik on poolt, hääletusele 2 otsust, kõik on poolt
8. Vallavanema puhkusele lubamine
Jüri K: 12 kalendripäeva, lubada Kalju Kertsmik 5 – 16 mai puhkusele. On kellelgi sõna vastu?(ei) Paneme siis hääletusele.
Vastu võetud.

Aune Suve-Küti asemel on haridus- ja kultuurikomisjonis Vello Kleitsman

Kuna Aune Suve-Kütt peatas oma volitused Albu valla volikogus 1. augustini 2014 a, ei saanud ta olla enam haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees,
otsustas volikogu:

		30. jaanuar 2014. a nr 4
Vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimehe valimine
Volikogu liige Aune Suve-Kütt valiti volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimeheks volikogu 07.11.2013. a otsusega nr 57. Valla valimiskomisjoni 20.01.2014. a otsusega nr 13 peatati Aune Suve-Küti avalduse alusel tema volitused volikogu liikmena kuni 1. augustini 2014. a, mistõttu on tekkinud vajadus valida haridus- ja kultuurikomisjonile uus aseesimees. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 20, § 47 lg 1, Albu Vallavolikogu 23. veebruari 2005.a. määruse nr 3 “Albu valla põhimäärus” § 6 lg 1 ja 3 ning lähtudes salajase hääletuse tulemustest,
Albu Vallavolikogu otsustab:

1.            Valida vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimeheks Vello Kleitsman.

2.            Otsuse peale on õigus esitada 30 päeva jooksul kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jüri Kommusaar
Volikogu esimees

Selle otsusega lõppesid Aune volitused komisjonis.
Valimisliidu "Ühtlane Areng" ettepanek oli valida aseesimeheks Tanel Liiva, kes kuulub vallavolikogu haridus-ja kultuurikomisjoni ja  on ka volikogu liige ning Aune  Suve-Kütt arvata komisjoni lihtliikmete hulka.
Meie ettepanekut IRL ei arvestanud ning komisjonist arvati välja Aune Suve-Kütt, kes on SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel juhataja, MTÜ Kultuuri- ja Haridusselts Üksmütsi juhatuse esimees, EELK Järva-Madise koguduse juhatuse liige, osaleb aktiivselt MTÜ Albu Noortekeskuse töös ning tihti kaasatud vallas toimuvate kultuuriürituste läbiviimisse. 
Lisaks eeltoodule laulab Aune  segakooris "SINK-SALE-PRO"  ja tantsib segarahvatantsurühmas "Kakerdaja"

Saame vaid tõdeda, et haridus- ja komisjonis Aune Suve-Küti asendamine Vello Kleitsmaniga on poliitiline otsus.
Kahju kui komisjonitöös ei saa osaleda isik, kes toetab igati Albu valla kultuuritegevust ja osaleb ka ise aktiivselt selles! 

Omavalitsusreformi arutelu Albu mõisas 29. märtsil 2014

Omavalitsusreformi aruelu 29. märtsil 2014 Albu mõisas

Osavõtjaid koos külalistega 20. Vallajuhtidest olid kohal Albu vallavolikogu esimees Jüri Kommusaar ning Ambla vallavolikogu esimees Harri Lepamets ja vallavanem Rait Pihelgas.

Avasõnad ütles Ester Valdvee

Tere ja imeilusat kevadist laupäeva!

Tänase arutelu eesmärk on saada veidi selgemaks mõiste omavalitsusreform, mis on selle eesmärgid ja tagamaad ning ka see lahendab maapiirkondade olukord.
Haldusreformist on tõesti räägitud juba kakskümmend aastat. Kõik need aastat on halduskorralduse muutmine olnud poliitilises tõmbetuules. Oleme seda kartnud ja sellest teemast kui kuumast kartulist mööda käinud. Samas näeme, et elu meie kodukandis pole sugugi paremaks muutunud. Järjest on meile pakutavaid teenuseid vähemaks jäänud. Kas me saame selles ainult riiki süüdistada, et omavalitsuste tulubaas on väike, et lahendamata on riigi ja omavalitsuse vaheline ülesannete jaotus? Jätkuvalt  minnakse siit ära, sest nii armas kui see kodukant ka ei ole, ei rahulda ta inimeste põhivajadusi. Muidugi ei saa loodusseadustega võidelda nagu paar päeva tagasi president Ilves valdade ja linnade päeval ütles, kuid suurema omavalitsusena annaks nii mõndagi ära teha. Kasutada ära oma piirkonna eelised ja arendada neid valdkondi, kus on vajakajäämisi. Et ka need inimesed, kellele siin meeldib elada, tunneksid endid hästi ja  ehk tullakse siia ka oma kodu rajama.
Mõnel pool on selle osas ühtteist ka toimunud, aga kuidas on neil läinud? Kas see omavalitsuste liitumine on midagi, mida karta või midagi mille pärast samme seada?

Enne, kui hakata kohalikel inimestelt küsima, kas nad tahavad, et nende koduvald ühineks ühe või teise vallaga või üldse mitte, tuleks selgitada, mis on nende soovid ja vajadused ning kuidas saaks riik või vald muuta teenuste kättesaadavust lihtsamaks ja selgemaks.

Tänase päeva teemad:

1) Eesti omavalitsusreformi tagamaid ja põhimõtteid tutvustab siseministeeriumi omavalitsusreformi projektijuht Sulev Valner
2) Kolm haldusreformi läbi teinud omavalitsuse esindajat tutvustavad toimunud protsesse ning tulemusi:
- Türi valla näitel - vallavanem Pipi-Liis Siemann
- Suure-Jaani valla näitel - vallavanem Tõnu Aavasalu
- Viljandi valla näitel - vallavanem Ene Saar
3) Lühike ajuraju ja vestlus meie piirkonna võimalustest haldusreformi valguses.

1) Eesti omavalitsusreformi tagamaid ja põhimõtteid tutvustab siseministeeriumi omavalitsusreformi projektijuht Sulev Valner

2) Kolm haldusreformi läbi teinud omavalitsuse esindajat  tutvustavad toimunud protsesse ning tulemusi:

- Türi valla näitel - vallavanem Pipi-Liis Siemann
Kultuur ja sport ühendavad inimesi. Igas kohas oma „värk“ pikas perspektiivis edukas ei ole. Suure kooli õpetajad küsivad, miks nad sama vähe palka saavad, kui väikese kooli õpetaja. Haridustöötajatega (õpetajad, hoolekogu jm) arutada, proovida hakkama saada.  Rahalises mõttes oleks kasulikum lapsi vedada. Kabalas on kool selleks , et küla elus hoida (toetuspunkt).
Ei julgeta keerulisi küsimusi jutuks võtta. Kuid kui inimesed ikka ei tule eriti kultuurimajja, siis mõelda, kas avaliku raha panemine sinna on mõttekas.
Arengu planeerimisel mõelda pikalt ette (rohkem kui 4 aastat). Võtta ette eelarvestrateegia ja vaadata, mida selle eest saab. Numbrid ütlevad, mida suudame. Unistada on küll tore, kuid tuleb ritta seada vajalikud, meeldivad ja iluasjad. INIMESTEGA TULEB ARUTADA – KAASAMINE.
Pärast ühinemist külaelu hoogustus.

- Suure-Jaani valla näitel - vallavanem Tõnu Aavasalu
Vallas 5400 elanikku. Ühinemisele eelnes ühiste ametnike ja osakondade  kasutamine; ühine ajaleht. Ametnike arv vähenes 33lt 17le. Tuleb vaadata valda tervikuna. Et ääremaade inimesed ei tunneks ennast halvasti. Nurinat on tulnud rikkamatest piirkondadest. Igal aastal aruandlus, kuhu piirkonda kui palju panustame. Külavanemate roll on suur, samuti on kaasatud MTÜd. Kõikidele MTÜdele on aastatoetus ja projektitoetused. Kõige raskem probleem on transport. Ootame, kui rongiliiklus paika saab, siis paneme paika ka kohaliku transpordi. Oleme kogukondadega kokku leppinud, et igasse piirkonda jääb lasteaed ja kool. Hea haridus Suure-Jaanis ja Olustveres. Noortekeskus on välja ehitatud Suure-Jaanis (endine vallamaja), kuid on vaja korraldada noorte transport.
PÕHITEGEVUS – et inimestel oleks hea elada! ELASA- projektiga (interneti lairibaühendus) ühendatud üks küla, sel aastal lahendame kõige hullema piirkonna.
Finantsvõimekus on parem. Renoveeritud  Lõhavere hooldekeskus 80 kohta, 35 töötajat. Noortekeskus ei ole mitte ainult noortele, seda kasutavad ka pensionärid oma lastelastega. Noortetoad on ka külades.
Igal majal peab olema peremees, kultuurimaja juhataja ei näe maja halduse poolt.
Kõik oleneb sellest, kuidas me inimesest hoolime.

- Viljandi valla näitel - vallavanem Ene Saar
9500 elanikku, 39 ametnikku.
Teenuste ja toetuste ühtlustamine, samuti erinevad õigusaktid.
Alati on mõistlik vaadata, kas seda raha on kusagil mujal vaja, s.t vaadata laiemalt.
Ühinemisprotsess oli paras koostöökool. Ühiseid arutelusid kokku 43. Ühine valla ajaleht, mainekujundusüritused, et mõtet süvendada, ühised üritused.
Hea tahte koostöö nimel tuleb tööd teha + spetsialiseerumine ja suurem vaade.
Oluline on kaasamine. Omavalitsuse algatusel diskussioonid huvigruppidega, ärgitada kolmandat sektorit koostööle. Teenust ootavad inimesed. Vald oleks toetaja ja finantseerija.
Volikogus piirkonnapõhisust ei  ole, pigem poliitilised teemad.
Finantspool -  alguses on ühtlustamine. Õigusaktid ühtlustada juba eelnevatel aastatel.  Et kompetents säiliks, jäid endised vallajuhid ametisse vastavalt nende erialale.

Kuna omavalitsuste näidete arutelu läks nii kaasatõmbavaks ja aeg lendas linnutiivul, siis koduvaldade teemani me sellel korral ei jõudnudki. Kohalviibinud jäid aruteludega väga rahule ning lahkusid innustatuna.

21.03.2014 Albu Vallavolikogu istungist lühike kokkuvõte

Volikogu protokoll 21.03.2014 kell 13.00
Kohal volikogu liikmed - IRL- Jüri Kommussaar, Vello Niinsalu, Maiu Mäe, Jaak Madisson, Anita Homin, Marika Tamtik, Vello Kleitsmann;  Valimisliit Ühtlane Areng- Ester Valdvee, Tanel Liiva ja Janno Rodendau. Hirvo Rannu puudus.

Kantakse ette päevakord ja see jääb samaks.

Albu Vallavolikogu istungi päevakord:

1. Politsei 2013. aasta töötulemused (Meelis Somelar)
2. Kinnisasjade omandamine.
3. Pikametsa kinnistu omandamise kohta seisukoha andmine.
4. Maa munitsipaalomandisse taotlemine.
5. Üldplaneeringu ülevaatamine.
6. Albu valla üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine.
7. Albu valla eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord I lugemine.

1. Politsei 2013. aasta töötulemused

Kohal Paide politseijaoskonna juht Üllar Kütt ja politseinikud Margus Vaas ja Meelis Somelar.

Üllar Kütt teeb  ülevaate eelmise aasta töötulemustest ja statistikast. Samuti näitab slaide: „Järvamaa 2013. aasta politseiüksuste töötulemused“.

Mõned huvitavad faktid ja info, mida Üllar Kütt jagas:

Järvamaalt lahkus ametist 2013 aastal 6 politseinikku, juurde tuli 2. Albu piirkonnas muutusi ei toimunud. 

Registreeritud kuritegude arv vähenes, Järvamaal on Eestis kõige vähem kuritegevust, 185 kuritegu vähem kui 2012 aastal.

Albus registeeritud kuriteod: kehalisi väärkohtlemisi 2 (sama mis 2012), varguste ja omavoliliste sissetungide arv kasvanud, registreeriti 1 altkäemaks, kinni peeti 1 joobes juht.

Albu oli Järvamaa valdadest ainuke, kus kuritegude arv kasvanud. Sel aastal kokku 15 (eelmisel aastal 10) ja avastatud/lahendatud 15 kuriteost vaid 4.

Need arvud näitavad, kus piirkondades politsei kuipalju liigub ja väärtegusid avastavad. Albu vallas käib politsei vähe. Väike on Albus ka alaealiste väärtegude arv, vaid 1, kuid seda ka sellepärast, et vallas suuri pidusid (diskosid jms) ei toimu.

Lähisuhtevägivalla juhtumite arv on Järvamaal kasvanud 9 võrra.

Kasvanud ka autost varguste arv, ka kütusevarguste arv. 

Narkokuritegude arv Järvamaal kasvanud 6-lt (2012) 13-le, seda ka sellepärast, et Paides on nüüd tööl inimene, kes konkreetselt narkokuritegudega tegeleb.

Järvamaal on joobes juhte tuvastatud vähem, aga kuna ka politseinikke vähem teedel, siis tegelikkuses joobesjuhtide arv pigem kasvanud, samuti on kiiruseületamisega.

Järvamaal hukkus 2013 aastal liiklusõnnetustes 3 inimest, kõik 10 päevase perioodi jooksul, üldine liiklusõnnetuste arv on samuti kasvanud.

Üllar Kütt tänas vallavanemat, vallavalitsust ja volikogu abipolitseinike toetamise eest, olgugi et Albu vallas ühtegi abipolitseinikku ei ole, samuti tänan hea koostöö eest..

Küsimused/vastused

Vello N: Jalgratastele peaks olema samuti register ja registreerimise kohustus. Kas see, kes kriminaalkorras joobesjuhtimise eest karistatud on, on see kes vallamaja juures avarii tegi?

Üllar Kütt: Jalgrattaid ei hakata registreerima, ise tuleb oma ratast hoida, viige pigem tuppa. 2013 karistati joobes juhti kriminaalkorras juulis toimunud juhtumi pärast, pole sama.

Marika: Kas alaealisele tohib müüa energiajooki?

Ü.Kütt: võib küll müüa aga sellist asja saab ka pood ise keelata. Sama süsteem on ka tikkudega, mokatubakaga, e-sigarettidega jms. Teada on, et ühes suures poeketis on energiajookide müük alaealistele keelatud, vist oli Prisma. 

Anita: mida saaksime ise oma vallas paremini teha? Meelis äkki oskab öelda?

Ü.Kütt: näiteks politseil on plaanis hakata tegema koduseid kontrolle, et inimeste tähelepanu juhtida nende vara hoidmisele jms.

Jüri: mida saab Albu vald veel teha?

Ü.Kütt: ka Albu vallas võiks olla abipolitseinik. Loomulikult tuleb alati politseid teavitada – vargustest, probleemides, ka koolivägivallast. Anda infot, kui midagi teatakse. Naabrivalve on samuti väga hea algatus.

Ester: Kas on juba teada, kes oli Albus hiljutise majja sissemurdmise taga? On see lahendatud?

M. Somelar: Ei ole teada

2.  Kinnisasjade omandamine

Sõna saab Kalju: tegemist on kergliiklustee aluste maaüksustega Seidlas. Hindamise on teinud Pindi Kinnisvara. Kaks omanikku on nõus antud maatükid vallale ka kinkima.  Teistele on hinnad määratud ja kokkulepped omanikega olemas. Notarisse saab minna tõenäoliselt aprillis.

Janno: kes hakkab seda teed hooldama

Kalju: omavalitsus hakkab hooldama. Maanteeametilt tuleb riigimaa tasuta.

Ester: eelarvestrateegias antud kulutusi ei olnud. Eelarves ei ole selleks investeeringuks raha ette nähtud. 

Kalju: investeeringute real on 4000 eurot, ettevalmistustöödeks.

Jüri: kui Kalju ütleb, et see summa on eelarves sees, siis ju ta on ka.

Ester: eelarve seletuskirjas on vaid Männi väikekoha teed

Jüri: veel ettepanekud, küsimusi?

Ester: Palju tasu tuleb kokku koos notaritasudega?

Kalju: üks tehing notari juures on um 50-60 eurot, täpselt ei tea.

Jüri: muudatusi? Ettepanekuid? Teen ettepaneku panna hääletusele.

Hääletus: poolt 7, vastu 0, erapooletud (Janno, Ester, Tanel). 

Janno: erapooletu, kuna ei saanud vastust antud summa eelarves kajastamise kohta.

3. Pikametsa kinnistu omandamise kohta seisukoha andmine.

Helve Saar tutvustab eelnõud, küsimus on kas anda nõusolek Orgmetsa külas asuva Pikametsa kinnistu võõrandamiseks Vene Föderatsiooni kodanik Jarl Šapovalovile.

Jüri: Talu tegeleb narkosõltlaste ümberkasvatamisega.

Jaak: nagu midagi Maarja küla taolist või?

Jüri: umbes jah. Küsimusi, ettepanekuid? Paneme hääletusele

Hääletus: Poolt 8, vastu 1 (Jaak), erapooletu 1

Jaak: olen vastu, kuna mul on põhimõtted, et Eestis ei tohiks maad müüa Vene Föderatsiooni kodanikele.

4. Maa munitsipaalomandisse taotlemine

Helve Saar tutvustab eelnõud

Munitsipaalomandisse soovitakse taotleda Ahulas asuvad Vanatöökoja ja Ahulagaraaži maaüksused ja Kaalepis asuv Kaalepi haljasala maaüksus. Kooskõlastused maavalitsuselt pindalade ja piiride kohta on olemas.

Hääletus: Poolt 10

5. Üldplaneeringu ülevaatamine

Tutvustab Taemar Pai. Planeeringuseaduse kohaselt tuleb maavalitsust informeerida üldplaneeringu käigust. 

Jüri: küsimusi, ettepanekuid. Hääletusele

Hääletus: Poolt 10

6. Albu valla üldplaneeringu vastuvõtmine, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine.

Taemar Pai selgitab üldplaneeringu vastuvõtmise käiku. Peale avalikku arutelu tuleb muudatused sisse viia ja siis läheb kehtestamisele.

Arutatakse üheskoos, kas otsusesse sisse viia ka avaliku arutelu kuupäev, otsustati korraldada avalik arutelu 3.06.2014 kell 15.00 vallamajas.

Üldplaneeringu kehtestamist planeeritakse esialgu juuni volikogusse.

Taemar tutvustab erinevate ametite ettepanekuid ja nõuandeid ja seda milliseid muudatusi tulenevalt nendest on üldplaneeringusse sisse viidud. Kõik täpsustused ja täiendused on tehtud vastavalt esitatud ettepanekutele ja välja on jäetud üldplaneeringust mõningad mittevajalikud osad. Munitsipaalmaade osas on arvestatud keskkonnakomisjoni ettepanekuid.

Jüri: ettepanekuid? Panna hääletusele.

Hääletus: Poolt 10. Võtta vastu uus valla üldplaneering ja korraldada avalik väljapanek ja avalik arutelu

7. Albu valla eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord 

Sotsiaalkomisjoni esimees Anita tutvustab uut täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise korra eelnõud ja erinevust seni kehtivaga. Põhilised muudatused: ühegi toetuse maksmine ei sõltu sissetulekust; hooldajatoetust makstakse ka 3-18 aastase puudega lapse vanemale, kes ei saa puudega lapse hooldamise tõttu töötada; tugiisikutoetust makstakse ka kinnipidamiskohast vabanenule või asenduskodust või perekonnas hooldamiselt lahkunud ja täiselaliseks saanud isikule.

Ester: määruses tuleks mõisted lahti seletada. Paragrahvi 3 lõike 1 kohaselt makstakste täiendavat sotsiaaltoetust Albu valla vähekindlustatud või erivajadustega isikutele ja perekondadele hädavajalike kulude osaliseks katmiseks. Kuidas määratakse, kes on  vähekindlustatud?  

Janno: 1) Toetus peaks sõltuma inimese sissetulekutest

2) Kui puudega laps käib lasteaias või koolis siis ei peaks hooldajatoetust saama, kuna tegelikult on vanemal samasugune võimalus tööle minna kui tavalisel lapsevanemal.

Vello N: Kas sul on kahju seda maksta.

Janno: 3) Peaks eelnema määruse vastuvõtmisele analüüs, kui suure koormuse valla eelarvele paneb täiendavate sotsiaaltoetuste loomine. 

4) Määruses peaks olema määratud toimetuleku piir, et ei tekiks võimalust kus selle otsustamine muutub ametniku (sotsiaalnõuniku) suvaks.

5) Määrus peab olema kooskõlas Sotsiaalhoolekande seadusega, mille põhimõteteks on:

a) inimõiguste järgimine;

b) isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest;

c) abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad;

d) isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine.

Jaak: Jah, kerge vastuolu küll on Sotsiaalhoolekande seadusega, aga kas me peame seda siis nii rangelt jälgima.

Ahti: Lähtudes sellest seadusest peab makstav toetus olulisel määral parandama toetuse saaja toimetulekut.

Vello N: No näete, palju tal sellest väiksest summast siis abi oleks.

Janno: Hüvitamisele kuuluvate kulutuste tõendamise kohustus peaks ka olema sisse viidud.

Otsustati: jätta eelnõu teisele lugemisele

Selle määruse arutamisel tekkis IRL-i liikmetel küsimus, et miks meie valimisliit teeb oma ettepanekuid volikogus ja ei käi kohal komisjonis? Meil pole komisjonis liiget, kes oleks selle valdkonnaga kursis. Meie soov oli, et esimese kandidaadina esindaks meid komisjonis Claire Miljukova, kes on seda tööd teinud ja tunneb valdkonda. IRL ei olnud sellega nõus ning lõpuks nõustuti, et meie poolt esindab komisjoni Hirvo Rannu. Kuna Hirvole on valdkond võõras siis tema seal kaasa rääkida ei oska. Niisiis on meil ainus võimalus oma ettepanekuid teha volikogus.

omavalitsusreformi arutelu 9.03.2014

27.02.2014 Albu Vallavolikogu istungist lühike kokkuvõte

Kohal kõik volikogu liikmed - IRL-Jüri Kommussaar, Vello Niinsalu, Maiu Mäe, Jaak Madisson, Anita Homin, Marika Tamtik, Vello Kleitsmann;  Valimisliit Ühtlane Areng- Ester Valdvee, Tanel Liiva ja Janno Rodendau. Hirvo Rannu saabus natuke hiljem.
Kantakse ette päevakord ja see jääb samaks.

1. Albu valla 2014. aasta eelarve kinnitamine.
Jüri: sõna Kalju Kertsmikule
Kalju: on tehtud veel mõningad muudatused võrreldes II lugemisega.
TULUD: Lisandunud on metsamaterjali müük ja kulu Männil. Küttepuud 40tm tulevad vallamajja. Vähenenud riigivahendid- õpetajate töötasu, täiendkoolitus, koolilõuna jne. Algselt oli aluseks võetud 12% palgatõus õpetajatel, tegelik on umbes 4,5%.
Suurenenud on tasandusfond ja investeeringud. Toimetulekutoetuse summa vähenes.
Tulude vähenesid kokku 15596 eurot, sama palju vähenes ka kulude pool.
Tulude kohta kellelgi küsimusi ei ole.
KULUD: vähendada vallavalitsuse töötasu noorsootöötaja ühe kuu töötasu võrra ja läheb noorte ürituste alla. Metsmajandus kulu 1500€ (transport, raie).
Elamumajandus – KÜ Künka valla korteris vahetada verandauks ja aken.
Noortekeskuse töötajatele arvestatud eraldi töötasu.
Rahvamaja – 2013 jääk, laulu-ja tantsupeo toetus 600€. Albu PK-le sama 1500€.
Koolid, lasteaiad- riigi osa vähenes, juurde tuli investeeringu toetus, vastavalt õpilaste arvule.
Kokku 15596€.
Kalju Estri küsimustele: metsamaterjalist tuli küttepuu vallamajja, palk läheb müüki. Laulu- ja tantsupeotoetus on alles sellel lugemisel teada, kuna eelarve tervikuna oli alles veebruari lõpus ja Küllil ei olnud see varem teada.
Ester: Hariduse riigi finantseerimisest- õpetajate palgakasv on 4,5%, see on väiksem kui valla teiste palgasaajate ettenähtud palgakasv. Õpetajatele peaks olema samuti tagatud 5% palgatõus.
Kalju: vallaeelarvest pole sellist raha võtta. Eelmisel aastal tõusis õpetajate palk 10%. Tänases Järva Teatajas oli, et Albus on ühed kõrgeimad palgad õpetajatel Järvamaal
Marika: kas need numbrid olid täiskoha järgi. Meil selliseid palku ei saada.
Ester: Rahakotis ei tunneta et palk selline?
Marika: Maiega (Rambi) arutasime seda, me ei saanud aru, kust selline number saadud on. Õpetajad saavad miinimumi.
Kalju: enamuses omavalitsustes ei tõusnud õpeatajate palk, teised omavalitsused maksavad veel juurdegi
Ester: Kas koolitustoetuse vähenemine on palju mõjutav?
Marika: Kasutame tavapäraselt ära umbes 50% eelarves märgitust. Palju on tasuta koolitusi.
Ester: seletuskirja kohta on küsimusi. See on muutunud.
Kalju: Külli viis muudatused sisse, tuleks tema siia kutsuda.
Ahti: Külli ütles, et tema muutis ära ainult tabelites olevad numbrid
Ester: tabelite vahel olev tekst on siiani muutmata. Põhitegevuse tulud on vähenenud võrreldes esimese lugemisega, nüüd -2,8% . Vähenenud ka kaupade teenuste müük. Spordi- ja puhkeasutuste tegevus vähenenud 25 854 eurot. Ka muud majandustegevuse tulud. Personalikulud on suurenenud 5,3%.
Kulude struktuuri järgi – värviline graafik: võrreldes eelmiste aastatega personalikulud suurenevad, majanduskulud vähenevad. Tundub, et personalikulud suurenevad majandamiskulude arvelt. Tehakse kärpeid selleks et maksta rohkem palka.
Kalju: püüame säästlikumalt majandada. Tööjõukulud tõusevad – juulist ka koduhooldustöötaja. Palgatõus on 5%. Seletuskiri on tehtud vaid esimeseks lugemiseks, vastu võetakse juriidiline tekst. Seletuskirja saame panna Riigi Teatajasse kui tahame.
Ahti : valla veebilehele läheb üles
Ester: siiani on sees ka vead millele juba esimesel lugemisel tähelepanu pöörasin, praegu on hajaasutuse programm. Teedele läheb 35500 vähem.
Kalju: see oli juba teiseks lugemiseks vähem
Ester: kõige rohkem on eelarves vähenenud haridusega seotud kulud
Kalju: kui võrrelda tegeliku eelmise aasta eelarvega. Tuleb vaadata, mis on tegelikud kulud.
Ester: ka sotsiaalvaldkond on vähenenud
Kalju: see on sünnitoetuste arvelt, 3000 võibolla küll
Ester: kas makstakse niipalju toetust, et on võimalik sünnitoetuste pealt 3000€ kokku hoida?
Kalju: sünnitoetus on kahes jaos.
Jüri: kas on ettepanekuid. Teen ettepaneku eelarve vastu võtta
Poolt 7, vastu 4 häält (VL Ühtlane Areng)
Ester: oleme sellise eelarve vastuvõtmise vastu, kuna selline eelarve ei ole jätkusuutlik. Iga aasta kärbitakse sealt, kust ei tohiks kärpida. Et eelarve oleks jätkusuutlik tuleks raha investeerida sinna, mis on valla jaoks oluline. Pean silmas haridust.

2.  Albu valla ettevõtlustoetuse määramise korra muutmine

Sõna saab Taemar Pai: eelmise korra määruse projekt on üle vaadatud. Üks puudus oli veel seoses lõpptähtaja määramisega. Kuna määratud algusaeg siis tuleks määrata ka lõpptähtaeg. Lisasin eelnõusse ühe punkti. Jagan laiali uue eelnõu, vabandan et eelnevalt ei olnud.
Jüri: tagasisidet ei ole saanud, et lõpptähtaja määramine ei sobi. Määrus peab olema ettevõtjale ja vallale sobiv.
Anita: kui pikk on praegu projekti elluviimise aeg?
Taemar: 12 kuud
Ester: kui taotluse lõpptähtaeg on 1.oktoober, siis nüüd on selleks 1,5 kuud.
Jüri: praegu oli probleem pigem sellest, et taotlejad olid teisest vallast. Kui tuleb tagasiside et sellisena ei sobi, siis saab vajadusel uuesti üle vaadata.
Taemar Estri küsimusele: nõuded toetuse saamiseks - arvan, et  ei tule probleemi. Toetuse väljamaksmiseks peab olema ettevõte äriregistrisse kantud.
Ahti: asutamisdokumendid peavad olema olemas.
Taemar: usun, et vastuolu ei teki
Ester: võtame määruse muudatuse vastu, sest usume et vastuolu ei teki?
Taemar: täiendada ka § 5 lg 2?
Jüri: kas täna on konkreetseid ettepanekuid?
Taemar: kohe kui eelarve on vastu võetud, teatame, et saab toetust taotleda.
LÄKS VAIDLUSEKS
Jüri: kas lõpptähtaeg 1.oktoober jääb sisse või ei?
Vello K: selle võiks uuesti majanduskomisjonis läbi vaadata, mitte täna vastu võtta
Taemar: minu meelest praegu vastuvõtmine ei tekita probleemi
Ester: eelmisel korral juba räägitud, et 1.oktoober piirab täitmise aega.
Ahti: periood lühike. Eelarve vastuvõtmisest 1. Oktoobrini.
Janno: taotlust ei saa esitada kui on 12 kuud vana firma, kui tekib hea idee siis kui firma on 8 kuud vana ja praegu vaheperiood, siis ei saagi ju üldse toetust taotleda.
LÄKS TAASKORD VAIDLUSEKS
Vello K: see ei ole stardiraha, vaid tunnustus
Ester: abikõlbulikud kulud peavad olema
Hirvo: tunnustus küll, aga reaalne tegevus ja raha on taga.
Jüri: kas on ettepanekuid?
Ester: selle tähtaja panemise eesmärk on see, et vallavalitsusel oleks lihtsam?
Janno: taotleja jaoks teeb see asja keerulisemaks
Taemar: mingi lõpptähtaeg peab olema, kasvõi siis 31.12. täna lisatud viimane punkt jääks sel juhul muutmata
Jüri: teen ettepaneku hääletada. Kas lõpptähtaeg 1.10 või 31.12.
Ester: määruse § 7 lg 4 on vaja korrigeerida?
Taemar: jääb selliseks nagu on, §7 lg 4 muutmata
Ester: võiks pakkuda 15.12. kuupäeva
Hääletus: 1) 1.10 lõpptähtaeg- poolt Jüri ja Vello N
   2) 15.12 lõpptähtaeg- poolt ülejäänud 9
Ahti: võtta maha jõustumine, jõustub kui Riigi Teatajas

3. Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate töötasustamine.

Jüri: tegelikud palgaastmed on 10-15 astme kandis. Esimene ots on tõusnud rohkem kui kavandatud 5%.
Kalju: 1 ja 2 aste tõstetakse 10,9%, 3 aste 11,3 %, alates 4. astmest 5%.
Ester: kui võrrelda 4. ja mõnda teist, siis madalama ja kõrgema vahel raha 5% suurendab ebavõrdsust veelgi.
Lisa  2- palgaastmete jaotus. Millised töötajad milliste astmete kohta käivad? Millised on ametikohad?
Miks üldse suuremaid astmeid näidata, kui nende järgi ei maksta?
Jüri: näitama ikka peab, võibolla kunagi kasutame.
Kalju: ebavõrdsuse kohta- keskmiselt tõuseb 30-35€, sama suurusjärk on 20. astmeni välja. Tippspetsialistidel on ka vastutus suurem. Juhid on 24/7 tööl.
Ester: Kes teeb tööd 24/7? See on töölepinguseaduse rikkumine
Kalju: paljud mõtlevad tihti tööle ka töövälisel ajal
Külli: statistikat mul ei ole. Palgaastme määravad asutuste juhid, minul konkreetset ülevaadet ei ole, et kes millise jaotuse järgi palka saab. Mina selle järgi ei tööta, mina töötan käskkirja järgi.
Ester: kas juhid lihtsalt valivad sobiva astme ja määravad?
Marika: keskkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid on nt keskeri haridusega õpetajad, nt abid. Kõrgkvalifikatsiooniga on nt lasteaia õpetajad.
Jüri: tegelikud palgad on umbes 10-15,16 astme vahel (534,84-666,79 eurot kuus).
Janno küsis midagi palkade kohta
Jüri: Janno, see ei ole sinu otsustada, kes kui palju palka saab, seda määrab asutuse juht.
Janno: ma tahaks lihtsalt teada, millise astme või jaotuse järgi mis ametikohad siis palka saavad. Kas palka määratakse ainult hariduse järgi?
Külli: juhtide palgad määrab vallavalitsus
Janno: kas on juhti, kes saab ka kõige kõrgema astme järgi (1499,13€ kuus)
Külli: ei ole. Samuti ei määrata selle järgi palkasid vallamaja töötajatele. Sellega määravad vaid allasutused. Varem oli jaotus tehtud lihtsamaks. Võiks panna ka edaspidi kohtade nimekirjad selgituseks juurde.
Ester: viimane aste saab palka 5% juurde 75 eurot, keskmine umbes 30. Teiste valdade sarnastes määrustes on lahti löödud ja miinimum ja maksimum astmed määratud
Külli: eelmisel või üleeelmisel aastal venitati palga astmete vahemikud suuremaks
Hääletus: Poolt 7, erapooletud 4 - VL Ühtlane areng liikmed

4. Volikogu esimehele töötasu määramine.
Jüri taandab ennast selle punkti arutelust.
Vello K: Rakendatud 5%. Enne oli palk 360 nüüd 378 €.
Hääletus: Poolt 8, vastu 0, erapooletud 2-Ester ja Hirvo

5. Volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu maksmise korra muutmine.
Jüri: tõstetud 5%.
Hääletus: Poolt 7, erapooletud – 4 (VL Ühtlane Areng)

6. Nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks munitsipaalomandis olevale maale.
Helve: taotlus esitati detsembris, aga siis polnud teed veel katastris.
Taemar: Kaalepi internetivõrgu laiendamine. Plaanivad veel laiendada. Praegu puudu punkt, et kui veega midagi juhtub, siis Elioni kutsumiseks ei peaks neile maksma, praegu peab. Kaablid pannakse veetrasside kohale. Ehitusluba on väljastatud, ei paigaldata enne kui veetrassid on tehtud.
Jüri: kas notariaalsesse lepingusse saaks lisada, et ei pea maksma, me ei tea. Kui Elion nõus ei ole siis ei saa ja tuleb sellisena sõlmida.
Hääletus: Poolt 11

7. Kinnisasjade võõrandamine. (Albu garaažid)
Jüri taandab ennast arutelust, ka tema nimi on otsuses.
Taemar: huvilistega on kokku saanud, asja arutatud majanduskomisjonis. Need, kes tagasi tahtsid, ka saavad. Üks tervikosa läheb avalikule enampakkumisele.
Kokku saavad boksid tagasi 4 inimest, kokku 7 boksi.
12-st boksist 5 lähevad enampakkumisele.
Janno: meil on info, et on veel üks huviline, kes seal garaažiboksi kasutab.
Taemar: teised on kõik loobunud, nendega on kõigiga ühendust võetud
Ester: seletuskirjas on et ei kasutata. Tegelikult ju kasutatakse. Reformist siin juttu ei ole, on, et  kasutatud alates 1982st aastast.
Taemar: peremehetuse teel on tehtud. Peaks äkki kõik hoopis panema avalikult müügile?
Ester: vallavara eeskiri p 5 – avalikud huvid, arengukavad
Taemar: seda muudeti
Ahti: lisatud on, et „või muudel juhtudel volikogu otsusega“ , muudetud on umbes 5 aastat tagasi
Ester: kas on reaalne et neid bokse õnnestub võõrandada?
Taemar: üks ots jääb enampakkumisel. Kõik on sellega rahul, seda ei kasutata. Olen kontakteerunud ja teised on boksidest loobunud.
Janno: inimene, kes kasutab, on ostnud boksid ilma paberiteta, käest-kätte, Birgilt nt.
Helve: Birk ei olnud nimekirjas. Pole midagi teha
Janno: Annaks Tihasele vähemalt võimaluse mingisuguseid dokumente leida ja oma omandit tõestada?
Taemar: kui pabereid ei ole, siis on tal võimalik boks osta enampakkumisel
Vello K: kas on veel ettepanekuid, küsimusi?
Ahti: põhjendus saab olla vaid see, et vallale pole seda objekti vaja
Vello K: aastaarv ei määra
Ahti: ilmselt aastaarv seotud sisuga. Jätta aastaarv välja, neid mis senini kasutatakse, ülejäänuid ei kasutata.
Hääletus: poolt 6, erapooletud 4 (VL Ühtlane Areng)
Ester: Erapooletud, kuna pole päris korrektne. Saan aru, et inimesed ise pole asja korda ajanud ega ühendust võtnud. Tähtis on, et pärast ei jääks boksid vallale.

Jüri: järgmise istungi aeg on 21.03. kell 13:00.

Janno: Mul oleks üks küsimus, enne kui kõik laiali lähevad.
Kes kirjutab "Kodukaja"-sse volikogu istungi ülevaateid?
Ahti: Mina kirjutan.
Janno: Eelmise volikogu istungi kohta on kirjutatud et Kossar Siim lükkas ümber Hirvo Rannu arupärimises esitatud väite enda kriminaalkorras karistatuse kohta.                      
Tegelikult aga ei lükanud ju Kossar seda väidet ümber ja info tema karistuse kohta on ka kõigile vabalt kätte saadav „riigi teatajas“.
Jüri: Kossar ise ütles, et ta ei kanna kehtivat karistust ja meie lähtume sellest.