Omavalitsusreformi arutelu Albu mõisas 29. märtsil 2014

Omavalitsusreformi aruelu 29. märtsil 2014 Albu mõisas

Osavõtjaid koos külalistega 20. Vallajuhtidest olid kohal Albu vallavolikogu esimees Jüri Kommusaar ning Ambla vallavolikogu esimees Harri Lepamets ja vallavanem Rait Pihelgas.

Avasõnad ütles Ester Valdvee

Tere ja imeilusat kevadist laupäeva!

Tänase arutelu eesmärk on saada veidi selgemaks mõiste omavalitsusreform, mis on selle eesmärgid ja tagamaad ning ka see lahendab maapiirkondade olukord.
Haldusreformist on tõesti räägitud juba kakskümmend aastat. Kõik need aastat on halduskorralduse muutmine olnud poliitilises tõmbetuules. Oleme seda kartnud ja sellest teemast kui kuumast kartulist mööda käinud. Samas näeme, et elu meie kodukandis pole sugugi paremaks muutunud. Järjest on meile pakutavaid teenuseid vähemaks jäänud. Kas me saame selles ainult riiki süüdistada, et omavalitsuste tulubaas on väike, et lahendamata on riigi ja omavalitsuse vaheline ülesannete jaotus? Jätkuvalt  minnakse siit ära, sest nii armas kui see kodukant ka ei ole, ei rahulda ta inimeste põhivajadusi. Muidugi ei saa loodusseadustega võidelda nagu paar päeva tagasi president Ilves valdade ja linnade päeval ütles, kuid suurema omavalitsusena annaks nii mõndagi ära teha. Kasutada ära oma piirkonna eelised ja arendada neid valdkondi, kus on vajakajäämisi. Et ka need inimesed, kellele siin meeldib elada, tunneksid endid hästi ja  ehk tullakse siia ka oma kodu rajama.
Mõnel pool on selle osas ühtteist ka toimunud, aga kuidas on neil läinud? Kas see omavalitsuste liitumine on midagi, mida karta või midagi mille pärast samme seada?

Enne, kui hakata kohalikel inimestelt küsima, kas nad tahavad, et nende koduvald ühineks ühe või teise vallaga või üldse mitte, tuleks selgitada, mis on nende soovid ja vajadused ning kuidas saaks riik või vald muuta teenuste kättesaadavust lihtsamaks ja selgemaks.

Tänase päeva teemad:

1) Eesti omavalitsusreformi tagamaid ja põhimõtteid tutvustab siseministeeriumi omavalitsusreformi projektijuht Sulev Valner
2) Kolm haldusreformi läbi teinud omavalitsuse esindajat tutvustavad toimunud protsesse ning tulemusi:
- Türi valla näitel - vallavanem Pipi-Liis Siemann
- Suure-Jaani valla näitel - vallavanem Tõnu Aavasalu
- Viljandi valla näitel - vallavanem Ene Saar
3) Lühike ajuraju ja vestlus meie piirkonna võimalustest haldusreformi valguses.

1) Eesti omavalitsusreformi tagamaid ja põhimõtteid tutvustab siseministeeriumi omavalitsusreformi projektijuht Sulev Valner

2) Kolm haldusreformi läbi teinud omavalitsuse esindajat  tutvustavad toimunud protsesse ning tulemusi:

- Türi valla näitel - vallavanem Pipi-Liis Siemann
Kultuur ja sport ühendavad inimesi. Igas kohas oma „värk“ pikas perspektiivis edukas ei ole. Suure kooli õpetajad küsivad, miks nad sama vähe palka saavad, kui väikese kooli õpetaja. Haridustöötajatega (õpetajad, hoolekogu jm) arutada, proovida hakkama saada.  Rahalises mõttes oleks kasulikum lapsi vedada. Kabalas on kool selleks , et küla elus hoida (toetuspunkt).
Ei julgeta keerulisi küsimusi jutuks võtta. Kuid kui inimesed ikka ei tule eriti kultuurimajja, siis mõelda, kas avaliku raha panemine sinna on mõttekas.
Arengu planeerimisel mõelda pikalt ette (rohkem kui 4 aastat). Võtta ette eelarvestrateegia ja vaadata, mida selle eest saab. Numbrid ütlevad, mida suudame. Unistada on küll tore, kuid tuleb ritta seada vajalikud, meeldivad ja iluasjad. INIMESTEGA TULEB ARUTADA – KAASAMINE.
Pärast ühinemist külaelu hoogustus.

- Suure-Jaani valla näitel - vallavanem Tõnu Aavasalu
Vallas 5400 elanikku. Ühinemisele eelnes ühiste ametnike ja osakondade  kasutamine; ühine ajaleht. Ametnike arv vähenes 33lt 17le. Tuleb vaadata valda tervikuna. Et ääremaade inimesed ei tunneks ennast halvasti. Nurinat on tulnud rikkamatest piirkondadest. Igal aastal aruandlus, kuhu piirkonda kui palju panustame. Külavanemate roll on suur, samuti on kaasatud MTÜd. Kõikidele MTÜdele on aastatoetus ja projektitoetused. Kõige raskem probleem on transport. Ootame, kui rongiliiklus paika saab, siis paneme paika ka kohaliku transpordi. Oleme kogukondadega kokku leppinud, et igasse piirkonda jääb lasteaed ja kool. Hea haridus Suure-Jaanis ja Olustveres. Noortekeskus on välja ehitatud Suure-Jaanis (endine vallamaja), kuid on vaja korraldada noorte transport.
PÕHITEGEVUS – et inimestel oleks hea elada! ELASA- projektiga (interneti lairibaühendus) ühendatud üks küla, sel aastal lahendame kõige hullema piirkonna.
Finantsvõimekus on parem. Renoveeritud  Lõhavere hooldekeskus 80 kohta, 35 töötajat. Noortekeskus ei ole mitte ainult noortele, seda kasutavad ka pensionärid oma lastelastega. Noortetoad on ka külades.
Igal majal peab olema peremees, kultuurimaja juhataja ei näe maja halduse poolt.
Kõik oleneb sellest, kuidas me inimesest hoolime.

- Viljandi valla näitel - vallavanem Ene Saar
9500 elanikku, 39 ametnikku.
Teenuste ja toetuste ühtlustamine, samuti erinevad õigusaktid.
Alati on mõistlik vaadata, kas seda raha on kusagil mujal vaja, s.t vaadata laiemalt.
Ühinemisprotsess oli paras koostöökool. Ühiseid arutelusid kokku 43. Ühine valla ajaleht, mainekujundusüritused, et mõtet süvendada, ühised üritused.
Hea tahte koostöö nimel tuleb tööd teha + spetsialiseerumine ja suurem vaade.
Oluline on kaasamine. Omavalitsuse algatusel diskussioonid huvigruppidega, ärgitada kolmandat sektorit koostööle. Teenust ootavad inimesed. Vald oleks toetaja ja finantseerija.
Volikogus piirkonnapõhisust ei  ole, pigem poliitilised teemad.
Finantspool -  alguses on ühtlustamine. Õigusaktid ühtlustada juba eelnevatel aastatel.  Et kompetents säiliks, jäid endised vallajuhid ametisse vastavalt nende erialale.

Kuna omavalitsuste näidete arutelu läks nii kaasatõmbavaks ja aeg lendas linnutiivul, siis koduvaldade teemani me sellel korral ei jõudnudki. Kohalviibinud jäid aruteludega väga rahule ning lahkusid innustatuna.